COVID-19: kuidas võitleb EL noorte tööpuuduse vastu?  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
©JackF/AdobeStock  

Noorte tööpuudus on koroonakriisi järel endiselt suur probleem. EL on loonud algatuse, mis aitab noortel tööd leida.

COVID-19 pandeemia võib tuua kaasa nn karantiinipõlvkonna tekke, sest kriis mõjutab tugevalt noorte töövõimalusi. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul on pandeemial noorte tööhõivele laastav ja ebaproportsionaalne mõju, samas kui värskeimad andmed näitavad, et noored seisavad silmitsi suurte takistustega hariduse ja oskuste omandamisel, töökohalt töökohale liikumisel ning tööturule sisenemisel.

Loe lisaks, mida teeb EL noorte töötuse vähendamiseks.

Noorte töötuse vähendamine pandeemia ajal

Enne pandeemiat oli 15–24-aastaste noorte töötuse määr 14,9%, st madalam kui 2013. aasta rekordiline 24,4%. Augustis 2020 oli see aga juba 17,6% ja kasvab eeldatavasti veelgi. Euroopa Komisjoni 2020. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt kahaneb majandus 2020. aastal 8,3%. See on Euroopa Liidu ajaloo suurim majanduslangus. Noortele avalduva mõju korvamiseks esitas Euroopa Komisjon 2020. aasta juulis ettepaneku „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“.

Loe COVID-19 kriisiga tegelemise meetmete kohta lähemalt meie ajateljelt.

Noorte tööhõive toetamise paketil on neli peamist komponenti: 
  • Tugevdatud noortegarantii 
  • Kutsehariduse ja -õppe poliitika tulevikkusuunatus 
  • Praktika propageerimine 
  • Noorte tööhõivet soodustavad tugimeetmed 

Mis on noortegarantii?

Komisjon on teinud ettepaneku tugevdada noorte tööhõivekriisi tipus 2013. aastal käivitatud noortegarantiid, mille eesmärk on tagada, et kõik kuni 25-aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse võimaluse asuda tööle, jätkata haridusteed, alustada õpipoisiõpet või minna praktikale.

Tugevdatud noortegarantii 
  • On mõeldud noortele vanuses 15–29 (varem oli ülempiir 25) 
  • Pöörab tähelepanu haavatavatele rühmadele, näiteks vähemustele ja puuetega noortele  
  • Arvestab ettevõtete vajadustega, arendades vajadustele vastavaid oskusi ja pakkudes lühikesi ettevalmistuskursusi 
  • Pakub vajadustest lähtuvat nõustamist ning üldist ja individuaalset juhendamist 

Oma 8. oktoobril vastu võetud resolutsioonis nimetas parlament komisjoni ettepanekut kiiduväärseks, kuid nõudis järgmisel eelarveperioodil (2021–2027) noortegarantii jaoks rohkem raha ja taunis noorte tööhõive toetamise eelarve kärpimist ELi juulikuisel tippkohtumisel.

Lisaks pooldas parlament õigusraamistiku kehtestamist, et keelustada ELis tasustamata praktika ja õpipoisiõpe. Parlamendiliikmed on kritiseerinud ka seda, et kõik ELi riigid ei järgi noortegarantii vabatahtlikke soovitusi, mistõttu on nõutud selle muutmist siduvaks vahendiks.

Parlament nõuab kõrgemaid eesmärke

Euroopa Parlamendi 10. juuli resolutsioonis ELi tööhõivepoliitika suuniste kohta nõuti, et tulevased suunised vaadataks COVID-19 puhangu valguses läbi, ning rõhutati vajadust noortegarantiid tugevdada ja võitlust noorte töötuse vastu jätkuvalt piisavalt tähtsustada.

Juulis toetas parlament ka noorte tööhõive algatuse (peamine noortegarantii kavade rahastamise vahend liikmesriikides) 2020. aasta eelarve suurendamist 145 miljoni euroni.

Ka 2018. aastal soovis parlament oma resolutsioonis noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides, et rahastamist ELi järgmise pikaajalise eelarve raames märkimisväärselt suurendataks. Parlament pidas kiiduväärseks, et algatuse abil on alates 2013. aastast toetatud rohkem kui 1,6 miljonit noort, kuid nõudis teatavaid muudatusi, sealhulgas vanusepiiri tõstmist ning selgete kvaliteedikriteeriumite ja tööstandardite kehtestamist.