Ravimite puudus ELis: põhjused ja lahendused 

 
 

Miks on Euroopa Liidus ravimite puudus? Mis on rolli mängib selles koroonaviirus? Loe, kuidas Euroopa Parlament kavatseb probleemiga tegeleda.

Koroonaviiruse kriis tõi esile kasvava probleemi - ravimite ja meditsiiniseadmete nappus, mis seab ohtu patsiendid, ning paneb surve alla riiklikud tervishoiusüsteemid.

 

Euroopa Ülikooli Kliinikumi liit hoiatas 2020. aasta aprillis, et intensiivraviosakondades kasvab nõudlus teatud anesteetikute, antibiootikumide ja lihaslõõgastite järele, mis võib põhjustada varude lõppemise. Mitmetel puhkudel kasutatakse neid ravimeid ettenähtust erineval viisil, koroonaviiruse ravimiseks. Vähenenud tootmine, logistilised probleemid, ekspordikeelud ja tervisekriisist tulenev ravimite varumine suurendavad kitsaskohtade teket veelgi.

 

14. juulil võttis parlamendi keskkonnakomisjon (ENVI) vastu raporti, milles nõuti Euroopa tervishoiu sõltumatust läbi ravimivarude kogumise, kohaliku ravimitootmise taastamise ja riiklike tervishoiustrateegiate parema kooskõlastamise.

 

Mis põhjustab ravimite puudusjääke?

Ajavahemikul 2000–2018 suurenes ravimite puudus ELis 20 korda ja Euroopa Komisjoni teatise kohaselt kasvavad puudujäägid laialt kasutatavate toodete osas.

rohkem kui 50%  ; Ravimid vähi, nakkushaiguste ja närvisüsteemi häirete (epilepsia, Parkinsoni tõbi) raviks moodustavad enam kui poole ravimitest, mille osas on puudujääke.

Jaga seda tsitaati: 

Põhjuseid puudujääkidele on mitmeid: alates tootmisprobleemidest, tööstuskvootidest, seaduslikust paralleelkaubandusest ja epideemiate või loodusõnnetuste järgsest ootamatust nõudluse kasvu kuni hinnakirjadeni, mille üle otsustatakse riiklikul tasandil.


Euroopa Liit sõltub ravimite toimeainete, keemiliste toorainete ja ravimite tootmisel üha enam kolmandatest riikidest - peamiselt Indiast ja Hiinast.


Ravimite puuduse geopoliitiline mõõde 
  • 80 protsenti ravimite toimeainetest pärinevad Indiast ja Hiinast 
  • 40 protsenti Euroopas müüdavatest valmisravimitest pärinevad Hiinast ja Indiast 
  • Hiina ja India toodavad 60 protsenti maailma paratsetamoolist, 90 protsenti penitsilliinist ja 50 protsenti ibuprofeenist 

Milliseid lahendusi pakub Euroopa Parlament?

ENVI raport toob välja kolm prioriteetset tegevusvaldkonda:

  • ELi iseseisvusse taastamine, tagades ravimite ja varustuse olemasolu
  • Tõhusam koordineerimine ELis, toetades riiklikke meetmeid, et võimaldada taskukohased ja kvaliteetsed tervishoiuteenused
  • Tihedam koostöö liikmesriikide vahel

 

Parlamendiliikmed tervitavad uut ELi terviseprogrammi „EL tervise heaks”, mille eesmärk on muuta ravimid ja meditsiiniseadmed kättesaadavamaks. Lisaks nõuavad nad rohkem meetmeid puuduste vähendamiseks Euroopa tasandil ning uuenduslike ja kooskõlastatud tervisestrateegiate väljaarendamist, mille hulka kuulub ka ELi ravimite ühishanke edasine kasutamine.

 

Raportis nõutakse järgmisi samme:

  • Ravimitootmiseks sobilike tootmiskohtade tuvastamine, ning prioriteedi andmine esmatähtsatele ja strateegilistele ravimitele
  • Rahaliste stiimulite loomine, et meelitada ravimitööstust Euroopasse tulema
  • Strateegilise tähtsusega ravimite kriisireservi loomine, mis saaks funktsioneerida kui Euroopa eriolukorra haigla
  • Varude haldamise heade tavade vahetamine, läbipaistvuse ja õiglase jaotamise tagamine
  • Digitaalsete tööriistade kasutamine, jagamaks teavet puuduste kohta
  • Ravimite liikumise lihtsustamine liikmesriikide vahel
  • Teadusuuringutesse investeerimise toetamine

 

Parlament nõudis juba 2017. aasta resolutsioonis paremat jälgitavust teadus- ja arendustegevuse kulude, riiklike toetuste ja turustamiskulutuste osas, et muuta ravimid soodsamaks.

 

Euroopa Komisjon andis aprillis välja juhised koroonaviiruse puhangust tulenevate puuduste vähendamiseks. ELi Nõukogu kutsus liikmesriike üles tühistama ekspordikeelde ja vältima ravimite endale varumist; suurendama ja ümber korraldama tootmist; tagama ravimite optimaalset kasutamist haiglates läbi varude ümberjaotamise; kaaluma alternatiivsete ravimite kasutamist; ja optimeerima müüki apteekides.

 

ELi ravimistrateegia

Raport kutsub Euroopa Komisjoni käsitlema ravimite kättesaadavust, ligipääsetavust ning impordisõltuvust tulevases ELi ravimistrateegias. Komisjonilt eeldatakse meetmeid, mis aitavad parandada ligipääsu ohututele ja soodsatele ravimitele, toetada innovatsiooni ELi ravimitööstuses, täita turulünki (nt uued antimikroobikumid) ja vähendada sõltuvust kolmandate riikide toorainest.
 

Järgmised sammud

Parlamendiliikmed hääletavad raporti üle tõenäoliselt septembri täiskogul.