Saadik Vălean: USA taandumine Pariisi kliimaleppest mõjutab majandussuhteid

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni juht Adina-Ioana Vălean räägib intervjuus, kuidas mõjutab USA taandumine Pariisi kliimaleppest atlandiüleseid majandussuhteid.

Adina-Ioana Vălean esindab parlamendis Rahvapartei fraktsiooni ja Rumeeniat
Adina-Ioana Vălean esindab parlamendis Rahvapartei fraktsiooni ja Rumeeniat

USA eemale jäämine Pariisi kliimaleppest on arutelul parlamendi täiskogul kolmapäeval, 14. juunil. Eesti aja järgi kella 11.00 paiku algavat debatti saab jälgida otseülekandes.

 

Millises seisus on Pariisi kliimalepe pärast president Donald Trumpi otsust USA kokkuleppest taandada?  

 

Pariisi lepingu nõrgaks küljeks on osalemine vabatahtlikkuse alusel. Leppe rakendamine sõltub paljuski maailmamajanduse käekäigust. Majanduslike huvide kõrgemale seadmine kohustustest planeedi ees on ohtlik sõnum. Tegemist on äärmiselt konservatiivse lähenemisega, kuid seda on inimestele lihtne selgitada ja see on meele järele paljudele poliitikutele üle kogu maailma.

 

Nüüdses olukorras soovin näha suuremat rahalist panustamist. USA on teinud Rohelisse Kliimafondi sissemakseid, kui mitmed teised allakirjutanud on väljendanud üksnes kavatsust panustada. Need sissemaksed tuleb teoks teha – nii on võimalik näidata, et oma kohustusi võetakse tõsiselt.

 

Lubadusi tuleb täita. Nõnda tagame endale tuleviku. Kui võetud kohustusi ei täideta, muutub Pariisi lepe vaid momendiks ajaloos. Sellest saab hetk, mil otsustasime kliimamuutustega võidelda, kuid ei saanud hakkama.

 

Kuidas mõjutab USA kõrvalejäämine teisi riike ja nende kohustusi?

 

Siin on oluline rääkida teiste riikide majandussuhetest USAga. Kui karmide keskkonnanõuetega riigil on tihedad sidemed USAga, kus ettevõtted ei pea alluma samasugustele kliimanõuetele, kerkib päevakorda tööstuse konkurentsivõime küsimus. See tähendab majanduslikku tasakaalustamatust. Minu hinnangul peab Euroopa Komisjon sellele tõsisele probleemile atlandiülestes suhetes tähelepanu pöörama.

 

Saame näha, kuidas läheb kolmandatel riikidel kohustuste täitmine. Teame väga hästi, et poliitilistel väljaütlemistel ja tegelikel sammudel on vahe sees.

 

Mida tuleb Euroopa Liidul võitluses kliimamuutustega järgmiseks teha?

 

Peame jätkama aktiivse kliimapoliitika ajamist, et hoida teised lepingu osapooled kohustuste täitmise juures. Meie loomulikuks partneriks on alati olnud USA, kuid nüüd tuleb meil kliimapoliitika juhtrollis üksi hakkama saada. See ei saa olema lihtne, kuid Euroopa Liidul on kliimamuutuste osas teiste riikidega suhtlemisel palju kogemusi. See ei ole meile midagi uut.

 

Ühtlasi tuleb tegutseda kiirelt – mitte kliimapoliitikast, vaid majandusest lähtuvalt. Meie majandused – nii USAs kui Euroopas – on omavahel niivõrd tihedalt seotud, et see veelahe hakkab tugevalt mõjutama ettevõtete konkurentsivõimet. Minu hinnangul peame kiirendama madala süsinikusisaldusega majandusele üleminekut.

 

Üleminek on alati keeruline ja mõjutab konkurentsivõimet, kuid mida varem me seda teeme, seda paremad saavad olema meie majanduse väljavaated.

Pariisi kliimaleppe peamised punktid

  • Hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus alla kahe kraadi Celsiuse võrreldes industrialiseerimiseelse ajaga.
  • Teha tuleb jõupingutusi, et hoida keskmine temperatuuri tõus 1,5 kraadi Celsiuse piires võrreldes industrialiseerimiseelse ajaga.
  • Heitkoguste globaalse kõrgtasemeni tuleb jõuda võimalikult kiiresti. Arenevatel riikidel võtab see kauem aega. Pärast seda tuleb asuda heitmete hulka kiirelt vähendama.
  • Arenenud riigid koguvad igal aastal kuni 2020. aastani 100 miljardit dollarit arengumaade toetuseks võitluses kliimamuutustega.
  • Alates 2023. aastast vaatavad riigid oma kliimaeesmärgid iga viie aasta tagant üle.

Lisateave

Jaga seda artiklit teemal: