ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine: riiklikud eesmärgid 2030. aastaks 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Liikmesriikide jõupingutuste jagamist käsitlev määrus esitab riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

ELi eesmärgid aitavad saavutada ka Pariisi kliimaleppes lubatut  

Kliimamuutuse ennetamiseks võtsid ELi liidrid 2014. aasta oktoobris vastu kliima- ja energiaraamistiku 2030, mis seab siduvad eesmärgid vähendamaks heitgaaside koguseid ELi territooriumil 2030. aastaks vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta eesmärkidega.

Infograafik: ELi edusammud kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmisel

 

Eesmärgid vähendada heitgaaside koguseid puudutavad sektoreid nagu transport, põllumajandus, ehitus ja jäätmekäitlus, sest just nende valdkondade tegevuse tulemusena tekib kõige rohkem kasvuhoonegaase (60 protsenti kogu ELi heitgaaside kogusest 2014. aastal). Väljatoodud eesmärgid on ELile kohustuslikud Pariisi kliimaleppe raames.

 

Kõigi liikmesriikide osalemise kindlustamiseks kehtestab jõupingutuste jagamise otsus siduvad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid liikmesriikidele aastateks 2013–2020.

 

Saadikud töötavad uue määruse kallal, mis järgneb jõupingutuste jagamise otsusele. Ettepanek seab liikmesriikide heitkoguste vähendamise panusele miinimum piirmäära 2021. aastast 2030. aastani. Ettepanek tuleb tõenäoliselt hääletusele parlamendi täiskogul aprillis.

Riiklike eesmärkide ettepanek

Sihtide paika panemisel on arvestatud liikmeriikide erineva võimekusega, võttes aluseks SKP elaniku kohta. Liikmesriikide eesmärgid 2030. aastaks varieeruvad vahemikus 0%–40% alla 2005. aasta taset.

 

Nende väikese sissetulekuga liikmesriikide puhul, kellel kehtiva jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse alusel on lubatud suurendada heidet kuni 2020. aastani võrreldes 2005. aasta tasemega, kohandatakse aastaks eraldatud heitkoguseid, et kajastada selle otsuse alusel lubatud suurenemist ajavahemikus 2017–2020.

 

Liikmesriik

2030. aasta eesmärk võrreldes 2005. aasta omaga

Luksemburg

-40%

Rootsi

-40%

Taani

-39%

Soome

-39%

Saksamaa

-38%

Prantsusmaa

-37%

Ühendkuningriik

-37%

Holland

-36%

Austria

-36%

Belgia

-35%

Itaalia

-33%

Iirimaa

-30%

Hispaania

-26%

Küpros

-24%

Malta

-19%

Portugal

-17%

Kreeka

-16%

Sloveenia

-15%

Tšehhi

-14%

Eesti

-13%

Slovakkia

-12%

Leedu

-9%

Poola

-7%

Horvaatia

-7%

Ungari

-7%

Läti

-6%

Rumeenia

-2%

Bulgaaria

0%

 

Turvareserv aitab välja neid vähem jõukaid liikmesriike, kellel hoolimata sellest, et nad ületavad oma praeguse perioodi (2013–2020) eesmärgi, võib olla raskusi oma 2030. aastaks seatud sihtide täitmisega. Kokku 115 miljonit CO2 ekvivalenttonni sisaldav turvareserv tehakse kättesaadavaks 2032. aastal. Turvareservi abi on võimalik saada aga vaid siis, kui Euroopa Liit saavutab 2030. aastaks eesmärgi ning nõuetele vastavad liikmesriigid peavad siiski täitma rangeid tingimusi.

 

Jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses sätestatud paindlikkusmeetmed aitavad liikmesriikidel järgida nende iga-aastaseid piirnorme. Paindlikkusmeetmed hõlmavad endas näiteks aastaks eraldatud heitkoguste mahaarvamist ja ülekandmist ühelt aastalt teisele ajavahemikul 2021–2030, samuti riikidevahelist ülekandmist.

 

Mida pakub välja EP?

Pikaajalise prognoositavuse kindlustamiseks on parlamendisaadikud seadnud 2050. aastaks 80 protsendilise kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi võrreldes 2005. aastaga.

 

Samuti soovivad saadikud toetada väiksema sissetulekuga ELi liikmesriike – kui riik võtab meetmed kasutusele enne 2020. aastat, pakutakse riigile plaani viimastes etappides rohkem paindlikkust.