Mis on süsinikuneutraalsus ja kuidas seda saavutada aastaks 2050?

ELi kliimaseaduse kohaselt peab EL 2050. aastaks olema kliimaneutraalne. Mida see praktikas tähendab?

Roheline puu lehtedega
Pildi autor Sebastian Pichler Unsplash

Kliimamuutus mõjutab juba kogu maakera. Euroopaski muutuvad üha sagedasemaks äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu põud, kuumalained, tugevad vihmasajud, üleujutused ja maalihked. Kiiresti muutuva kliima tagajärgedeks on ka merevee taseme tõus, ookeanide hapestumine ja elurikkuse kadumine.

Selleks et ülemaailmne soojenemine ei ületaks 1,5 °C (valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) soovitatud ohutu lävi), on CO2-neutraalsuse saavutamine 21. sajandi keskpaigaks ülioluline. Vastav eesmärk on seatud ka Pariisi kliimakokkuleppega, mille on allkirjastanud 195 riiki, sealhulgas Euroopa Liit.

Euroopa Komisjon esitas 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe, mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Sellele eesmärgile jõutakse Euroopa kliimaseaduse abil, millega sätestatakse kliimaneutraalsus ELi siduvates õigusaktides.

„[...] pikaajalise eesmärgi saavutamiseks seavad osalised endale sihiks jõuda ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite haripunktini nii kiiresti kui võimalik, [...] ning alustada seejärel parimaid teadusandmeid kasutades heitkoguste kiire vähendamisega, et saavutada käesoleva sajandi teiseks pooleks tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikate ja sidujate lõikes [...].“
Pariisi kliimakokkuleppe artikkel 4
Allikas "„[...] pikaajalise eesmärgi saavutamiseks seavad osalised endale sihiks jõuda ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite haripunktini nii kiiresti kui võimalik, [...] ning alustada seejärel parimaid teadusandmeid kasutades heitkoguste kiire vähendamisega, et saavutada käesoleva sajandi teiseks pooleks tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikate ja sidujate lõikes [...].“" Mine lähtelehele

Mis on CO2-neutraalsus?


CO2-neutraalsus tähendab tasakaalu CO2-heite ja atmosfäärist süsinikdioksiidi sidumise vahel. Netonullheite saavutamiseks peavad kõik kasvuhoonegaaside heited üle maailma olema tasakaalustatud süsiniku sidumisega.

Süsiniku siduja on süsteem, mis seob rohkem süsinikdioksiidi kui ta seda eraldab. Põhilised looduslikud süsiniku sidujad on muld, metsad ja ookeanid. Hinnangute kohaselt seovad looduslikud sidujad 9,5–11 gigatonni CO2 aastas. 2019. aastal oli ülemaailmne CO2-heitkogus 37,8 gigatonni.

Loe rohkem ELi metsade rollist süsiniku sidumisel.

Võitluses kliimasoojenemisega ei suuda praegu veel ükski tehislik CO2 siduja eemaldada atmosfäärist vajalikus koguses süsinikku.

Looduslikes süsiniku sidujates, näiteks metsas talletatud süsinik vabaneb atmosfääri metsatulekahjude, maakasutuse muutuste või metsaraie tagajärjel. Seepärast on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik vähendada CO2-heitkoguseid.

Süsinikdioksiidi kompenseerimine

Teine viis CO2-heitkoguste vähendamiseks ja CO2-neutraalsuse saavutamiseks on kompenseerida ühes valdkonnas tekkivad heited, vähendades mujal tekkivaid heiteid. Selleks võib investeerida taastuvenergiasse, energiatõhususse või teistesse vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse. ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on üks näide süsinikdioksiidi kompenseerimise süsteemist.

Euroopa Liidu eesmärgid

Euroopa Liit järgib kavakindlalt kaugelevaatavat kliimapoliitikat. ELil on rohelise kokkuleppe raames kavas muuta Euroopa esimeseks maailmajaoks, mis 2050. aastaks kõrvaldab sama suures koguses CO2-heidet kui ta toodab. Uus ELi kliimaseadus muutus 2021. aastal siduvaks peale parlamendi ja nõukogu kinnitust. Kliimaseadusega kohustub EL vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55% (senine eesmärk oli 40%) võrreldes 1990. aasta tasemega.

EL on eesmärkide saavutamiseks loonud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“, mis sisaldab muuhulgas eeskirju ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, riiklike heitkoguste vähendamise eesmärkide, energiatõhususe ja alternatiivkütuste taristu kohta.