Roheline kokkulepe aitab muuta ELi kliimaneutraalseks ja kestlikuks 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Parlament tahab, et ELi COVID-19 kriisist taastumise paketi keskmes oleks roheline kokkulepe. Lugege Euroopa kliimaneutraalseks muutmise tegevuskava kohta lähemalt.

Koroonaviiruse pandeemia ajal majandustegevus aeglustus. Sellega kaasnes CO2-heite vähenemine, kuid ühtlasi algas ELis majanduslangus. Parlamendi 15. mail 2020 vastu võetud resolutsioonis nõutakse ulatuslikku taastamiskava, mille keskmes oleks roheline kokkulepe.

Vastuseks tegi komisjon ettepaneku luua taasterahastu „NextGenerationEU“, mis kujutab endast 750 miljardi euro suurust taastekava.

Taastekava koos ELi järgmise pikaajalise eelarvega, peab aitama luua keskkonnasõbralikuma ja kaasavama, digitaliseeritud ja kestliku Euroopa ja suurendama vastupanuvõimet tulevastele kriisidele, näiteks kliimakriisile.

Novembris 2019 kuulutas parlament välja kliimamuutustega seotud hädaolukorra ja palus komisjonil viia kõik oma ettepanekud kooskõlla eesmärgiga hoida ülemaailmne kliimasoojenemine allpool 1,5 °C piiri ja tagada kasvuhoonegaaside heite märgatav vähendamine.

Vastuseks avaldas komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe – tegevuskava, mille siht on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Tutvuge ELi edusammudega kliimaeesmärkide saavutamisel.

Esimesed sammud rohelise kokkuleppe raames



Rohepöörde rahastamine

Jaanuaris tutvustas komisjon kestliku Euroopa investeerimiskava – strateegiat rohelise kokkuleppe rahastamiseks, milleks tuleb järgmise kümne aasta jooksul saada vähemalt triljon eurot avaliku ja erasektori investeeringuid.

Investeerimiskava juurde kuulub õiglase ülemineku mehhanism, mis peaks aitama leevendada ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja kogukondadele, keda üleminek kõige rohkem mõjutab. Mais 2020 esitas komisjon ettepaneku a avaliku sektori laenurahastu kohta, et toetada rohelisi investeeringuidfossiilkütustest sõltuvates piirkondades. 2021. aasta juunis kiitis parlament selle ettepaneku heaks.

Parlament ja nõukogu leppisid kokku uute tuluallikate kasutuselevõtus eelarve ja taastamiskava rahastamiseks. Need hõlmaksid heitkogustega kauplemise süsteemist ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist saadavat tulu, milleks kehtestataks maks teatavate kaupade impordile.

Et soodustada investeerimist keskkonnasäästlikesse tegevusaladesse ja vältida rohepesu, võttis parlament 2020. aasta juunis vastu uue õigusakti kestlike investeeringute kohta. Sama aasta novembris kutsusid parlamendiliikmed ühtlasi üles liikuma kestmatult majandussüsteemilt kestlikule, sest see on ELi pikaajalise strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime tugevdamiseks otsustavalt tähtis.

Vaadake, kuidas õiglase ülemineku fond aitab ELi piirkondadel rohelisemale majandusele üle minna.

Kliimaneutraalsuse sätestamine õigusaktides


Märtsis 2020. tegi komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa kliimaseadus – õigusraamistik, mis peab aitama saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Jaanuaris oli parlament nõudnud suuremaid heite vähendamise eesmärke kui need, mille komisjon algul ette pani.


Parlament võttis 2020. aasta oktoobris vastu oma läbirääkimisvolitused ELi kliimaseaduse üle, kiites heaks 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi ja heitkoguste 60%-lise vähendamise 2030. aastaks, võrreldes 1990. aasta tasemega. See on suurem siht kui komisjoni esialgne 55% ettepanek ja praegune 40% vahe-eesmärk.


Parlament võttis 24. juunil 2021. aastal vastu ELi kliimaseaduse. 2030. aastaks seatud kliimaneutraalsuse ja 2050. aasta eesmärk on õiguslikult siduvad ning need viivad ELi lähemale 2050. aasta järgsele minimaalsete heitkoguste eesmärgile.

Samuti peaks kliimaseadus võimaldama eesmärkide hõlpsamat rakendamist õigusaktides ja toob järgnevat kasu: puhtam õhk, vesi ja pinnas, väiksemad energiarved, renoveeritud kodud, parem ühistransport ja rohkem e-autode laadimisjaamu, vähem jäätmeid ja tervislikum toit. Eeldatakse, et see loob töökohti ka näiteks taastuvenergia, energiatõhusate hoonete ja protsesside valdkonnas.


Tutvuge meie ajateljel ELi panusega ülemaailmsetesse kliimameetmetesse.

Euroopa tööstuse ja VKEde mõjuvõimu suurendamine

Märtsis 2020 esitas komisjon Euroopa uue tööstusstrateegia, et tagada Euroopa ettevõtjatele üleminek kliimaneutraalsusele ja digitaalne tulevik. Novembris palus parlament ettepaneku läbi vaadata, et arvesse võtta pandeemia mõju tööstussektorile. Parlamendiliikmed tahavad, et EL majanduse taastumise algetapis tööstust toetaks ning seejärel, teises etapis, keskenduks ümberkujundamisele ja autonoomia suurendamisele.

Kuna 99% Euroopa ettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega (VKEd) ning annavad 50% ELi SKPst ja kaks kolmest töökohast, avaldas komisjon samal ajal ettepaneku uue VKEde strateegia kohta, mille siht on ergutada innovatsiooni, vähendada bürokraatiat ja võimaldada paremat juurdepääsu rahastamisele.

Eeldatavasti hääletavad parlamendiliikmed detsembris toimuval täiskogu istungil oma seisukoha üle seoses esialgse VKEde strateegiaga ja paluvad komisjonil seda uuendada seoses koroonaviiruse kriisi põhjustatud muutustega, rõhutades eelkõige likviidsusprobleeme ja digiaspekte ning väljendades ühtlasi toetust majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisele.

Lisateavet probleemide kohta, mida uue tööstusstrateegiaga lahendada loodetakse.


Ringmajanduse tugevdamine

Komisjon esitas märtsis ka ELi ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab kogu toodete eluringi jooksul võetavaid meetmeid ringmajanduse protsesside edendamiseks, säästva tarbimise toetamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks. Strateegias keskendutakse järgmisele:

  • elektroonika ja IKT
  • patareid, akud ja sõidukid
  • pakendid ja plast
  • tekstiil
  • Ehitus ja hooned
  • toiduahel

Loe lisateavet ringmajanduse vajalikkusest ja selle kohta, kuidas Euroopa Parlament plastireostuse vastu võitleb.

Kestliku toidusüsteemi loomine

Toidusektor on üks peamisi kliimamuutuste põhjustajaid. Kuigi ELi põllumajandus on maailmas ainus suur põllumajandussektor, mis on vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid (1990. aastast alates 20%), põhjustab see siiski umbes 10% heitkogustest (millest 70% on tingitud loomadest).


Strateegia“ Talust toidulauani“, mille komisjon esitas 2020. aasta mais, peaks tagama õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi ja ühtlasi kindlustama põllumajandustootjate elatusvahendid. See hõlmab kogu toiduainete tarneahelat alates pestitsiidide kasutamise ja antimikroobikumide müügi poole võrra vähendamisest ning väetiste kasutamise piiramisest kuni mahepõllumajanduse laiendamiseni.

Mida teeb parlament selleks, et vähendada pestitsiidide sisaldust toidus?

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine


Samal ajal püüab EL peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, sealhulgas miljoni liigi võimalikku väljasuremist. Mais avaldatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärk on kaitsta loodust, pöörata ökosüsteemide seisund paranemise poole ja peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Peamised eesmärgid on:

Parlament toetab säästvat metsandust, sest metsadel on oluline roll CO2 heitkoguste absorbeerimisel ja kompenseerimisel. Parlamendiliikmed mõistavad ka metsanduse panust töökohtade loomisse maapiirkondades ning ELi võimalikku rolli maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel. 

Parlament võttis 8. juunil vastu oma seisukoha ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohta aastaks 2030 nõudes, et selle rakendamine oleks kooskõlas teiste Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiatega.

Lisateavet ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohta.

Lisateave ELi kliimameetmete kohta: