Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks
Mis põhjustab metsade hävimist? Mida teeb Euroopa Liit, et piirata raadatud aladelt toodetud kaupade importi?
Metsade hävimise kiirus üle maailma on murettekitav. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on perioodil 1990-2020 metsade raadamise tõttu kadunud 420 miljonit hektarit metsa, mis on võrreldav ELi pindalaga.
Raadamine on metsade hävitamine, et kasutada maad muuks otstarbeks. Metsa degradeerumine on järkjärgulisem protsess, mis on seotud metsavarude mittesäästva kasutamisega, mis omakorda põhjustab metsade elujõulisuse kadumise taastoota näiteks puitu ja/või bioloogilist mitmekesisust.
Raadamine ja metsa degradeerumine toimuvad peamiselt kolmes metsapiirkonnas: Amazonases (Lõuna-Ameerika), Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kesk-Aafrika) ja Kagu-Aasias. ELis on toimunud aga vastupidine areng, kus metsade pindala on perioodil 1990-2020 suurenenud 10% võrra.
Metsad katavad maismaast 31% ning on koduks enamus maailma maismaa bioloogilisele mitmekesisusesele. Samuti on neil oluline roll süsiniku sidumisel. Metsad on elutähtis sissetulekuallikas umbes 25%-le maailma elanikkonnast ning suur osa maast on traditsiooniliselt asustatud põlisrahvaste poolt.
Mis on metsade hävimise ja metsade degradeerumise põhjused?
Metsade hävimist ja metsade degradeerumist põhjustab peamiselt inimtegevus ning see mõjutab meid kõiki.
Tööstuslik põllumajandus
Metsade hävimise peamine põhjustaja enamikes piirkondades (välja arvatud Euroopas) on põllumajandus, täpsemalt metsade muutmine põllumaaks. FAO andmetel põhjustab see rohkem kui 50% ülemaailmsest metsade hävimisest (põhiliselt palmiõli ja sojaubade tootmiseks).
Kariloomade karjatamine põhjustab ülemaailmselt pea 40% metsade hävimise.
Euroopa metsade hävimise põhjusteks on metsade muutmine põllumaaks (15%) ja kariloomade karjatamine (20%).
Linnastumine
Linnade ja infrastruktuuri areng, sealhulgas ehitustööd ja teede laiendamine, on maailma metsade hävimise kolmas suurim põhjus ning moodustab sellest veidi üle 6%. Euroopas on see aga metsade hävimise peamine põhjus.
Puiduressursi ülekasutamine
Teised metsade hävimist põhjustavad inimtegevused hõlmavad puidu liigset kasutamist - puitkütuste saamiseks ning ebaseaduslikku ja mittesäästvat metsaraiet.
Kliimamuutused
Kliimamuutus on metsade raadamise ja metsade degradeerumise põhjus ja tagajärg. See võib tuua kaasa ekstreemseid kliimanähtusi, nagu tulekahjud, põuad ja üleujutused. Metsade hävimine on omakorda kahjulik kliima jaoks, sest metsad mängivad olulist rolli puhta õhu tagamisel, veeringluse reguleerimisel, CO2 talletamisel ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja mullaerosiooni ennetamisel.
Kaupade tarbimine ELis, mis on toodetud raadatud maadel
Suurt osa troopilistest metsadest, mis on muudetud põllumajanduslikuks maaks, kasutatakse ülemaailmselt tarbitavate kaupade tootmiseks. ELi tarbimine moodustab pea 10% ülemaailmsest metsade hävimisest ning sellest üle kahe kolmandiku tuleneb palmiõli ja soja tarbimisest.
Vastavalt Euroopa Komisjoni mõjuhinnangule impordib EL järgnevaid tooteid, mis pärinevad raadatud põllumaadelt:
- palmiõli - 34%;
- soja - 32,8%;
- puit - 8,6%;
- kakao - 7,5%;
- kohv - 7%;
- kumm - 3,4%;
- mais - 1,6%.
Uus ELi määrus raadamisvabade toodete kohta
Metsade hävimine ja degradeerumine mõjutab ELi keskkonnaeesmärke, nagu võitlus kliimamuutustega ja võitlus bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu. Lisaks mõjutab see ka inimõigusi, rahu ja julgeoleku tagamist. Need on põhjused, miks võitlus metsade hävimise vastu on ELi jaoks oluline.
2021. aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon uue ELi metsastrateegia aastani 2030, mille eesmärk on suurendada ELi metsade hulka ja kvaliteeti ning edendada nende rolli süsiniku neeldajatena.
2023. aasta aprilli täiskogul võttis parlament vastu uue seaduse üleilmse raadamise vastu. Määruse eesmärk on pidurdada kliimamuutusi ja elurikkuse vähenemist ning see kohustab ettevõtteid tagama, et ELis müüdavad tooted pole põhjustanud raadamist ega metsade seisundi halvenemist.
Hõlmatud tooted
Uus määrus hõlmab loomakasvatust, kakaod, kohvi, palmiõli, soja ja puitu, kaasa arvatud neid sisaldavaid, nendega söödetud või neist valmistatud tooteid (nt nahk, šokolaad ja mööbel).
Parlamendi nõudel peavad ettevõtted kontrollima ka seda, kas tooted vastavad tootjariigi õigusaktidele, sealhulgas inimõigusi käsitlevatele seadustele, ning kas on järgitud tootmispiirkonna põlisrahvaste õigusi.
Parlament laiendas metsade seisundi halvenemise määratlust, nii et see hõlmab ka põlismetsade või looduslikult taastuvate metsade muutmist istandikeks või muuks metsamaaks.
Riskipõhine kontroll
Komisjon liigitab riigid või nende osad objektiivse ja läbipaistva hindamise alusel väikese, standardse või suure riskiga riikideks. Väikese riskiga riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse lihtsustatud menetlust.
Nõuete rikkumise eest määratavad karistused peavad olema proportsionaalsed ja hoiatavad ning maksimaalne trahv on vähemalt 4% nõudeid rikkuva ettevõtja või kaupleja aastasest kogukäibest ELis.
Määruse teksti peab ametlikult heaks kiitma ka nõukogu.
