Süvenev kriis: saadikud keskendusid põgenikele ja ELi solidaarsusele 

 
 
Süüria põgenikud ©UNHCR/Mark Henley  

Euroopa püüab leida toimivat lahendust põgenikekriisile, mis rände eest vastutava voliniku Dimitris Avramopoulose sõnul on süvenemas. Populismi ja natsionalismi tõus paneb kaalule Euroopa ühtsuse, lausus volinik neljapäeval, 14. jaanuaril EP kodanikuvabaduste komisjonis toimunud arutelul. "Schengeni viisaruumi kokkukukkumine tähendab Euroopa projekti lõpu algust," märkis Avramopoulos.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis oli neljapäeval päevakorral migratsioonipoliitika seniste meetmete rakendamine ning Euroopa ühtse piiri- ja rannikuvalve paketi tutvustamine. Debatti juhtis komisjoni esimees, sotsiaaldemokraate ja Ühendkuningriiki esindav Claude Moraes.


Septembris 2015 asus parlament toetama kahte ettepanekut 160 000 varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse. Praeguseks on aga ümber paigutatud vaid 272 varjupaigataotlejat. Avramopoulose sõnul peavad kõik liikmesriigid "mängus osalema" ja vältima langemist sisepoliitika lõksu.


Siseriiklike pingeid, mis pidurdavad ELi tasandi kokkulepete rakendamist, tõstsid esile ka mitmed arutelul sõna võtnud EP saadikud. "Kuidas on meil üldse võimalik midagi ellu viia, kui liikmesriigid ütlevad jätkuvalt ei, ei, ei," lausus vasakpoolsete liitfraktsiooni ja Saksamaad esindav Cornelia Ernst.


Dublini reeglid

 

Põgenike vastuvõtt käib ELis hetkel Dublini määrus alusel, mille järgi peab varjupaigataotluse läbi vaatama riik, kuhu põgenik on esmalt saabunud. Parlamendis toimunud debati käigus jäi kõlama vajadus kehtivad põhimõtted põhjalikult ümber vaadata.


Euroopa Komisjon peaks vastavad ettepanekud esitama märtsis. "Uued meetmed ei peaks jääma vaid tühiseks žestiks. Loodetavasti saab Dublini reeglite ümbervaatamine olema põhjalik," lausus EP liige Timothy Kirkhope, kes esindab Euroopa konservatiive ja reformiste ning Ühendkuningriiki.


"Meil tuleb teha vahet neil, kes vajavad rahvusvahelist kaitset ja neil, kes seda ei vaja," ütles Rahvapartei liige Anna Maria Corazza Bildt. Rootsit esindav saadik lisas, et parlamendis on hetkel töös ohutute päritoluriikide nimistu koostamine – vastavatest riikidest saabujate jaoks muutub varupaiga saamine märgatavalt raskemaks. Samuti on saadikute töölaual varjupaigataotlejate ümberpaigutamise alaline süsteem.


Liberaalide ridadesse kuuluv Prantsuse saadik Nathalie Griesbeck rõhutas, et Schengeni viisarežiimi lagunemise vältimiseks tuleb tagada toimiv kontroll ühenduse välispiiril.


Euroopa Komisjoni ettepanekud ühtse piiri- ja rannikuvalve loomiseks näevad ette välispiiriagentuurile Frontex rohkem tegutsemisvabadust. Tulevikus saaks Frontex välispiiril tööle asuda ilma, et vaja oleks vastava lõigu eest vastutava liikmesriigi nõusolekut. Parlament on sellise lähenemise poolt.


Koostöö kolmandate riikidega

 

Volinik Avramopoulos hoiatas, et põgenikekriisi lahendamiseks tuleb teha koostööd kolmandate riikidega. Sotsiaaldemokraate ja Saksamaad esindava Birgit Sippeli hinnangul on seejuures küsimuseks, kas see koostöö tähendab tegelikku rändekriisi lahendamist või lihtsalt põgenike eemalhoidmist Euroopast.


Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kuuluv ja Saksamaad esindav Ska Keller märkis, et ELiga sõlmitud kokkuleppe tulemusel on Türgi asunud põgenikke Süüriasse tagasi suruma.


Kriisikollete süsteem


Sõjapõgenike, majanduspagulaste ja terroristide eristamine ei ole lihtne. Saabujate registreerimiseks on vastuvõtukeskuste ehk nn kriisikollete (hotspot) süsteem võetud kastutusele nii Kreekas kui Itaalias.

 

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni kuuluv ja Itaaliat esindav Laura Ferrara oli seisukohal, et kriisikollete süsteem Itaalias ei toimi. "Identifitseerimisprotsess on liialt aeglane. Taotluse tagasilükkamise korral ei saa taotlejad mingit abi."


Avramopoulos tunnistas, et kriisikollete süsteemi toimimasaamine on algusjärgus. "Hoolimata poliitilistest valikutest lasub kõikidel liikmesriikidel vastutus tagada põgenikele väärikas vastuvõtt."

 

Kodanikuvabaduste komisjonis toimunud debati käigus puudutati ka terrorirünnakuid Pariisis ja Istanbulis, samuti uusaastaööl Kölnis toimunut. Avramopoulos rõhutas, et vältida tuleb põgenike ja terroristide samastamist.


Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni kuuluv ja Hollandit esindav Vicky Maeijer nimetas ELi valitud poliitikat "äärmiselt ohtlikuks" ja nõudis piiride sulgemist.


Voliniku sõnul on Euroopa Liidul põgenikekriisi kõrvaldamiseks töös pikk nimekiri lahendusi, mis peavad tulevikus tagama jätkusuutliku olukorra. Sealhulgas finantsabi hädasolijatele, ühtse piiri- ja rannikuvalvepakett, tööjõu ligimeelitamiseks mõeldud nn sinise kaardi süsteemi ülevaatamine, varjupaigataotlejate ümberasustamine ja nn arukate piiride ettepanek.