Caption: Saadikud rõhutasid, et kehtiv varjupaigataotlussüsteem ei arvesta survega, mida ELi välispiiriga liikmesriigid peavad taluma ©UNHCR/Daniel ETTER  

Kolmapäeval EP põhiõiguste komisjonis hääletatud resolutsioonis ütlesid saadikud, et ELi varjupaigasüsteemi võimetus kasvavat pagulaste arvu efektiivselt hallata, loob vajaduse nn Dublini reeglite radikaalseks muutmiseks. Saadikud teevad ettepaneku luua tsentraliseeritud süsteem varjupaigataotluste haldamiseks ja nende jaotamiseks. Sealhulgas peaks looma ka pagulaste liikmesriikide vahel jaotamise kvoodisüsteemi.

Ettepanek üle vaadata Dublini III määrus (määratleb, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluste menetlemise eest) on sõnastatud Roberta Metsola (EPP, MT) ja Kashetu Kyenge (S&D, IT) koostatud resolutsioonis. Resolutsioon kiideti põhiõiguste komisjonis heaks häältega 44 poolt,11 vastu üks saadik jäi erapooletuks.


Resolutsioonis rõhutatakse, et praegune varjupaigataotlussüsteem ei arvesta rändega seotud survet, mida ELi välispiiril asuvad liikmesriigid peavad taluma. Saadikud nõuavad muudatusi, mis tagaksid õiglasema vastutuse jaotamise, solidaarsuse ja kiire taotluste läbivaatamise.


2015. aastal tuvastati 1,83 miljonit inimest, kes üritasid ületada ELi piire ebareeglipäraselt (2014. aastal oli see arv 282,500) ja ELis, Norras ja Šveitsis esitati 1,4 miljonit rahvusvahelise kaitse taotlust.


Resolutsioonis kutsutakse liikmesriike täitma kohustusi seoses varjupaigataotlejate ümberpaigutamisega, rõhutades, et 3. märtsiks 2016 oli ainult 660 Itaalias ja Kreekas asuvast 106 000st varjupaigataotlejast ümberpaigutatud teistesse ELi riikidesse.

 

Resolutsioonis avaldatakse samuti muret mõnede ELi riikide otsuse üle sulgeda oma piirid või kehtestada ajutised piirikontrollid, kuna sellised meetmed teevad küsitavaks Schengeni ala funktsioneerimise.


Saadikud kutsuvad üles looma “siduva ja kohustusliku lähenemise” pagulaste ümberasustamiseks, lisades, et mõju avaldamiseks on vaja, et asustataks ümber “oluline” arv pagulasi võrreldes ELis varjupaika taotlevate koguarvuga.


Saadikud juhivad tähelepanu, et alaealised, eriti aga üksi reisivad alaealised, on eriti haavatavas olukorras ja kutsuvad üles võtma vastavad meetmed nende kuritarvitamise ärahoidmiseks. Nad rõhutavad samuti, et esimese üheksa nädala jooksul sel aastal uppus Vahemeres 444 inimest, sh 77 last.


Edasised sammud

 

Resolutsiooni projekti hääletatakse järgmisel täiskogu istungil 13. aprillil Strasbourgis.


Menetlus: mitteseadusandlik resolutsioon