Le Grip: naispõgenikke ähvardavad seksuaalne ärakasutamine ja inimkaubandus 

 
 
Constance Le Grip esindab parlamendis Rahvaparteid ja Prantsusmaad  

Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni delegatsioon külastas Kreekas Ateena ümbruses asuvaid põgenikelaagreid 3. ja 4. novembril.

Visiidist osa võtnud saadik Constance Le Grip ütleb EP veebitoimetusele antud intervjuus, et liikmesriigid peavad kiiremas korras täitma oma kohustust pagulaste ümberpaigutamisel ning pöörama seejuures tähelepanu naiste ja laste vastuvõtmisele.

Mille poolest on naispõgenike olukord keerulisem meeste omast? Millega peavad põgeniku staatuses olevad naised toime tulema?

 

Ebakindlus ja ohud, mis ähvardavad naispõgenike füüsilist ja psühholoogilist seisu, on oluliselt tõsisemad kui meeste puhul. Naisi ähvardab seksuaalne ärakasutamine ja oht langeda inimkaubanduse ohvriks.

See võib juhtuda ka pärast Euroopasse saabumist, seejuures põgenikelaagrites. Sealne turvalisuse tase on puudulik. Naistel ei ole laagrites end võimalik eraldada, näiteks puuduvad eraldi dušširuumid. Laagrite töötajad on meile rääkinud naiste suhtes tihti esinevast koduvägivallast.

Kuidas tagatakse saatjata alaealistele kaitse?

Enamik neist elab tavalistes põgenikelaagrites. Osa laagrites püütakse saatjata alaealisi kokku koondada. Tüdrukud on eriti haavatavas positsioonis ja kogevad psühholoogilisi probleeme.

Paljudele noortele ei meeldi laagrites viibida ja nad ei mõista, miks on neile vaja saatjat ja miks on neid vaja toetada. Seetõttu lahkuvad paljud laagritest. Selle tulemusel satuvad nad aga veelgi ohtlikumasse seisu.

Teised riigid peavad kiiremas korras näitama Kreeka suhtes üles solidaarsust, seda eelkõige alaealisi vastu võttes. Seda väga lihtsal põhjusel – tingimused nende eest hoolitsemiseks ei ole Kreekas just kõige paremad.

Te külastasite vägivalla ohvriks langenud naiste keskust. Mis Teile sealt meelde jäi?

 

Me ei kohtunud ohvritega, vaid suhtlesime keskuse haldajatega. Nende sõnul näitavad keskuses viibivad naised üles meeletut tahtejõudu ja energiat, kuna neile on tagatud toetus ja nõustamine. See võimaldab neil oma väljakutsetele lahendus leida. Ühtlasi annab neile jõudu soov kohaneda ja liituda tööturuga.

 

Kuivõrd suurt haaret omab inimkaubandus tegelikult?

 

Meil puudub igasugune statistika, sest inimkaubandust on väga keeruline jälgida. Tihti on probleemiks asjaolu, et liikmesriigid ei ole inimkaubanduse vastu suunatud Euroopa direktiivi oma seadustesse korrektselt üle kandnud või on olnud puudulik direktiivi rakendamine või ei ole seda üldse tehtud.  

Kuidas saab Euroopa Parlament aidata kaasa naispõgenike olukorra parandamisele?

 

Parlament on korduvalt teemale tähelepanu juhtinud. Üheks näiteks on naistepäeva puhul vastu võetud resolutsioon, kus on kirjas mitmed konkreetsed sammud.

Peame liikmesriikidele pidevalt meelde tuletama nende kohustust põgenike ümberpaigutamisel. Iga riik peab andma oma panuse. Samuti soovime rohkem tähelepanu pöörata eraldatud rahaliste vahendite kasutamisele kohapeal.