ELi piirikontroll ja rände haldamine 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Rändajate sissevool ja välispiiride kontrollimine on Euroopa jaoks tõsine probleem. Siit saate teada, kuidas Euroopa Parlament olukorra lahendamisele kaasa aitab.

Peamiselt Sahhara tagant saabunud põgenikud ootavad Itaalias Catania sadamas registreerimist © UNHCR/Francesco Malavolta  

2015. aastal ületati ELi välispiire ebaseaduslikult 1,83 miljonil korral. 2018. aastaks vähenes see arv 150 114 korrale. ELi vastus rändeprobleemile hõlmab piirikontrolli tugevdamist ja varjupaigataotluste tõhusamat käsitlemist.

Piirikontrolli tugevdamine


Kontrolli puudumist Schengeni ala sisepiiridel tuleb tasakaalustada välispiiride tugevdamisega. Euroopa Parlamendi liikmed rõhutasid olukorra tõsidust 2016. aasta aprillis vastu võetud resolutsioonis.

2017. aasta aprillis võeti kasutusele süstemaatiline kontroll ELi välispiiridel, kusjuures kontrollitakse kõiki sisenejaid, liidu kodanikud kaasa arvatud. 2017. aasta oktoobris toetas parlament ühtse elektroonilise süsteemi kasutuselevõttu, et kiirendada Schengeni ala välispiiridel kontrolli ja registreerida kõik väljastpoolt liitu pärit reisijad. Parlamendis 2018. aasta juulis toimunud hääletuse tulemusel peavad kolmandate riikide kodanikud, kes on viisanõudest vabastatud, taotlema ELi reisimiseks loa.

Kaks uut asutust: Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning Euroopa Liidu Varjupaigaamet

Detsembris 2015 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mille eesmärk on tugevdada liidu välispiiride haldamist ja julgeolekut ning toetada liikmesriikide piirivalvet. Uus amet, mis alustas tööd 2016. aasta oktoobris, ühendab Frontexi ja piirihalduse eest vastutavad riiklikud ametiasutused. Kavas on anda ametile 2027. aastaks 10 000 piirivalveametnikust koosnev alaline korpus.

Parlamendiliikmed on toetanud ka ettepanekut tugevdada praegust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), millest saab edaspidi Euroopa Liidu Varjupaigaamet. Ameti ülesanne hakkab olema hõlbustada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist ja tagada varjupaigataotluste ühtne hindamine kogu ELis. Lisateave ettepanekute ja parlamendi seisukoha kohta.



ELi ja Türgi kokkulepe

EL ja Türgi jõudsid 2016. aasta märtsis kokkuleppele kava üle, mille abil lõpetada ebaseaduslik ränne Türgist ELi. Pooled leppisid kokku, et pagulastele tagatakse Türgis paremad vastuvõtutingimused ning Süüria pagulastele luuakse Euroopasse jõudmiseks turvalised ja seaduslikud kanalid.


Nüüd, kolm aastat hiljem, on ebaseaduslikult saabujaid 97% vähem kui enne kokkulepet. 2018. aasta juulis kiitis parlament heaks 500 miljoni euro eraldamise põgenike laste koolihariduseks Türgis.
Rändajate tõhusam tagasisaatmine

2016. aasta septembris kiitis parlament heaks komisjoni ettepaneku standardse ELi reisidokumendi kohta, et kiirendada selliste ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, kellel puudub pass või isikutunnistus.


Tugevdatakse ka Schengeni infosüsteemi, et aidata ELi liikmesriike ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel nende päritoluriiki.

Rände algpõhjuste kõrvaldamine

Rände algpõhjuseks võivad olla nii konfliktid, tagakiusamine, etniline puhastus, äärmine vaesus kui ka loodusõnnetused. 2015. aasta juulis palusid Euroopa Parlamendi liikmed ELil vastu võtta pikaajaline strateegia neile olukordadele reageerimiseks.

Rände algpõhjuste kõrvaldamiseks toetas parlament 6. juulil 2017. aastal ELi kava, mille eesmärk on mobiliseerida naaberriikides ja Aafrikas erainvesteeringutena 44 miljardit eurot.