Pagulaste integreerimine Euroopas 

 
 

Euroopa Liidus palus 2016. aastal varjupaika 1,2 miljonit inimest. Kuidas läheb nende integreerimine ühiskonda? Teeme ülevaate.

Süürias pärit Najah (22) koos tütrega inglise keele tunnis Lerosel, Kreekas © UNHCR/Achilleas Zavallis  

ELis esitatavate varjupaigataotluste arv on alates 2015. aastast oluliselt kasvanud ning sammud rändepoliitika kujundamisel peavad kõige muu kõrval keskenduma integratsioonile. Kuigi lõimumine jääb suuresti liikmesriikide pädevusse, saab üht-teist ära teha ka ühenduse tasandil.

 

Liikmesriikide tegevus integratsiooni edendamisel saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist ning Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 

Euroopa Parlamendi roll

EP saadikud on korduvalt rõhutanud Euroopasse saabunud pagulaste ühiskonda kaasamise olulisust. Sõja või vaesuse eest lahkunute võimalused alustada uut elu ELis sõltuvad nende kiirest integreerumisest tööturule.

 

Aprillis 2016 kiitis parlament heaks raporti, kus kirjas nägemus ELi terviklikust rändekäsitusest. Pagulaste integreerimisel on olulisel kohal heal tasemel majutustingimused, kirjaoskuse arendamine, keelekursused, kultuuridevaheline dialoog ja uute oskuste õpetamine, ütlevad saadikud.

Juulis 2016 vastu võetud raportis ütleb parlament, et tagada tuleb pagulaste kiire ja täielik integreerimine tööturule. Seejuures rõhutab resolutsioon hariduse ja spordi rolli ning kutsub liikmesriike üles leidma pagulastest õpetajatele ja õppejõududele tööd.

 

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis valminud raport ütleb, et varjupaigataotlejatele tuleb ELis võimaldada tööle asumine kaks kuud pärast varjupaigataotluse esitamist. Saadikud on seisukohal, et taotlejatele tuleb kindlustada ligipääs keelekursustele.

 

Loe lisaks