Varjupaiga- ja rändeküsimused ELis. Faktid ja arvud 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

2015. ja 2016. aastaga võrreldes, mil ELi jõudis rekordarv pagulasi, on rändevoog nüüdseks vähenenud. Vaadake infograafikust uusimaid andmeid rände ja varjupaigataotluste kohta.

Rohkem kui miljoni varjupaigataotleja ja migrandi saabumine Euroopasse 2015. aastal tõi ilmsiks ELi varjupaigasüsteemi tõsised puudused. Rändekriisile reageerides on Euroopa Parlament teinud ettepanekuid, kuidas varjupaigapoliitikat õiglasemaks ja tõhusamaks muuta.

Allpool on esitatud kogu oluline teave rände kohta Euroopas: kes on migrandid, mida EL olukorra lahendamiseks teeb ja missugune on olnud selle rahaline mõju.

Mõisted. Kes on pagulane? Kes on varjupaigataotleja?

Varjupaigataotleja on inimene, kes esitab ametliku taotluse varjupaiga saamiseks teises riigis, kuna kardab, et kodumaal on tema elu ohus.

Pagulane on inimene, kes põhjusega kardab tagakiusamist oma rassilise kuuluvuse, usutunnistuse, kodakondsuse, poliitiliste vaadete või teatavasse ühiskonnarühma kuulumise tõttu ning kes on vastuvõtvasse riiki pagulasena vastu võetud ja keda seal sellisena tunnustatakse. ELis on miinimumnõuete direktiivis sätestatud suunised rahvusvahelise kaitse andmiseks neile, kes seda vajavad.

Praegu peavad kolmanda riigi kodanikud taotlema kaitset esimeses ELi riigis, kuhu nad sisenevad. Taotluse esitamisel saab temast varjupaigataotleja. Talle antakse pagulase staatus või muus vormis rahvusvaheline kaitse alles pärast seda, kui riigi ametiasutused on teinud sellekohase positiivse otsuse.

Varjupaigaotsused ELis

2018. aastal esitati Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis kokku 634 700 rahvusvahelise kaitse taotlust. Võrdluseks: 2017. aastal oli taotlusi 728 470 ja 2016. aastal ligi 1,3 miljonit.

2018. aastal andsid ELi liikmesriigid kaitset ligi 333 400 varjupaigataotlejale. Seda on 2017. aastaga võrreldes umbes 40% vähem. Peaaegu iga kolmas neist (29%) oli pärit Süüriast. Varjupaigataotlejate päritoluriikide esikolmikusse kuulusid veel Afganistan (16%) ja Iraak (7%). Kokku anti ELis rahvusvaheline kaitse 96 100 Süüria kodanikule. Ligi 70% nendest said selle Saksamaal.

Ungarisse saabunud põgenikud ©UNHCR/Mark Henley  

Olukord Vahemerel

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet kogub andmeid ELi välispiiride ebaseadusliku ületamise juhtumite kohta, mille on registreerinud riikide ametiasutused. 2015. ja 2016. aastal tuvastati rohkem kui 2,3 miljonit ebaseaduslikku piiriületust. 2018. aastal kahanes ELi suunduvate ebaseaduslike piiriületuste koguarv 150 114-ni, mis on viimase viie aasta väikseim hulk – 92% väiksem kui rändekriisi kõrgajal 2015. aastal.

Üks inimene võib olla piiri ületanud rohkem kui üks kord, nii et Euroopasse saabuvate inimeste arv on tegelikult väiksem. Sellele vaatamata on liikmesriigid olnud tugeva surve all.

2018. aastal saadeti liidu välispiiridelt tagasi 471 155 inimest. 2019. aasta esimesel poolel on eluga riskides meritsi Euroopasse pürginud peaaegu 30 000 inimest, kellest rohkem kui 600 on arvatavalt uppunud. 2018. aastal jõudis üle mere Euroopasse 116 647 inimest. 2015. aastal oli neid üle miljoni. Rändetee üle Vahemere on aga endiselt eluohtlik. 2017. aastal hukkus sellel teekonnal või jäi teadmata kadunuks 3139 inimest, 2018. aastal 2277.

Ebaseaduslikult ELis viibivad migrandid

2015. aastal hinnati ELis ebaseaduslikult viibivate inimeste arvu 2,2 miljonile. 2018. aastaks oli see arv langenud veidi üle 600 000 inimeseni. Ebaseaduslik ELis viibimine võib tähendada, et inimene ei registreerinud ennast nõuetekohaselt või lahkus oma varjupaigataotluse menetlemise eest vastutavast liikmesriigist. See iseenesest ei ole põhjus nende inimeste EList ärasaatmiseks.


Mida eurooplased arvavad

Rändeküsimus on juba aastaid kuulunud ELi prioriteetide hulka. Kriisi ohjamiseks ja varjupaigasüsteemi parandamiseks on võetud mitmesuguseid meetmeid. 2018. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemuste kohaselt soovib 72% eurooplastest, et EL sisserände probleemi lahendamiseks rohkem ära teeks.


Teine, 2019. aasta juuni Eurobaromeetri uuring näitab, et ränne oli tähtsuselt viies teema, mis mõjutas eurooplaste otsust hääle andmisel mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel (34% eurooplaste jaoks oli ränne oluline teema, põhiteemad olid majandus, kliimamuutus, inimõigused, demokraatia ja ELi tulevik).


Pärast seda, kui varjupaigataotlejate sissevool 2015. aastal järsult kasvas, asus EL tunduvalt suuremas ulatuses rahastama rändepoliitikat ning varjupaiga- ja integratsioonipoliitikat. Eelseisvatel läbirääkimistel ELi 2020. aasta järgse eelarve üle kavatseb Euroopa Parlament nõuda rändepoliitika rahastamise edasist suurendamist.

Lisateave selle kohta, kuidas EL rännet haldab


Pagulased maailmas


ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel oli 2018. aastal iga päev keskmiselt 37 000 inimest sunnitud oma kodukohast põgenema. Kõige rohkem pagulasi on vastu võtnud Türgi, Pakistan, Uganda, Sudaan ja Saksamaa. Vaid 16% maailma põgenikest asub arenenud riikides.


Esimest korda on tagakiusamise, konfliktide ja vägivalla eest põgenevate inimeste arv maailmas tõusnud 70 miljonini. Seda on umbes sama palju, kui kõik Ühendkuningriigis ja Iirimaal elavad inimesed oleksid sunnitud kodust lahkuma. Umbes pooled maailma pagulastest on lapsed.


Vaadake infograafikust Eurostati uusimaid arvandmeid ELis varjupaiga taotlejate kohta ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku andmeid ELi liikmesriikides viibivate pagulaste arvu kohta.