Euroopa rändekriis 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Pärast teist maailmasõda ei olegi Euroopas olnud teist nii tõsist rändekriisi kui see, millega Euroopa Liit viimastel aastatel maadelnud on. Alljärgnevalt kõigest lähemalt.

Türgist Lesbose saarele Kreekasse jõudnud põgenikud ©UNHCR/Achilleas Zavallis  

2015. ja 2016. aastal ELi tabanud rekordilised rändevood on vaibunud: 2018. aastal jõudis üle mere Euroopasse 116 647 inimest, 2015. aastal oli neid aga üle miljoni. Rändetee üle Vahemere on siiski endiselt eluohtlik. 2017. aastal hukkus sellel teekonnal või jäi teadmata kadunuks 3139 inimest, 2018. aastal 2277. Rändajate ja varjupaigataotlejate sissevool Euroopasse on teinud selgeks, et vaja on õiglasemat ja mõjusamat Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitikat.


Ränne arvudes

Paljud inimesed on viimastel aastatel kodumaiste konfliktide, terrori ja tagakiusamise eest Euroopasse põgenenud. 2018. aastal sai ELis kaitsestaatuse 333 355 varjupaigataotlejat, kellest üle veerandi tuli sõjast räsitud Süüriast. Põgenike arvult teisel kohal oli Afganistan ja kolmandal Iraak. Kõigis neis riikides ähvardavad tsiviilelanikke relvakonfliktidest, inimõiguste rikkumisest või tagakiusamisest tulenevad ohud.

2017. aastal elas maailmas väljaspool oma sünniriiki 258 miljonit inimest (ehk üks inimene 30st). ELis on 57 miljonit sellist inimest (11% ELi elanikkonnast), kes sündisid muus riigis kui see, kus nad elavad. Nendest umbes 20 miljonit on kolinud välismaale mõnest teisest ELi liikmesriigist, 37 miljonit aga on sündinud väljaspool ELi.

Faktide ja arvandmete lehel on toodud täpsemad andmed selle kohta, kes on Euroopasse saabunud varjupaigataotlejad ja rändajad, kui palju taotlusi on esitatud varjupaiga saamiseks ja kui paljud on selle saanud, kui paljudel inimestel keelati ELi siseneda ja milliseid rahalisi meetmeid liit rändega tegelemiseks võtab.


ELi vastus rändekriisile

Euroopa rändeprobleem on toonud välja puudused liidu varjupaigasüsteemis. Novembris 2017 kinnitas Euroopa Parlament volitused institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks ELi liikmesriikide valitsustega, et vaadata läbi Dublini eeskirjad, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise kaitse taotluste töötlemise eest vastutav ELi liikmesriik. Kuid ELi liikmesriikide valitsused ei ole suutnud ettepanekute suhtes seisukohta võtta, mistõttu ei ole läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel veel alanud.
Parlament on osalenud ka ebaseadusliku sisserände haldamist ja rangemat piirikontrolli käsitlevate uute meetmete ettevalmistamises ning ELi sisenevate inimeste kohta teabe kogumise ja säilitamise tõhusama süsteemi kavandamises.

Vt artiklit „ELi vastus rändekriisile“.