Ränne Euroopas Euroopas 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Ränne tekitab Euroopa jaoks probleeme, kuid pakub ka võimalusi. Alljärgnevalt saate teada, kuidas EL pagulaste liikumise ja varjupaigataotlejatega toime tuleb.

Lesbose saarele Kreekas jõudnud afgaanid ©UNHCR/Achilleas Zavallis  

Enneolematult suure hulga pagulaste ja ebaseaduslike rändajate saabumine ELi, eriti 2015. aastal, sundis liitu mitmel tasandil tegutsema. Esiteks oli vaja välja kujundada seadusliku ja ebaseadusliku sisserände poliitika ning teiseks töötada välja üleliidulised eeskirjad varjupaigataotluste käsitlemiseks. Rändajate sissevoolu tõttu oli samuti vaja reformida piirivalvet ja võtta piiride turvalisuse tagamiseks täiendavaid meetmeid. Samuti oli vaja leida viis, kuidas varjupaigataotlejad ELi riikide vahel õiglasemalt ära jaotada.

Rändega seotud probleemid

Pärast teist maailmasõda ei olegi Euroopas olnud teist nii tõsist rändekriisi kui see, millega Euroopa Liit viimastel aastatel maadelnud on. 2015. aastal registreeriti ELis 1,25 miljonit esmakordset varjupaigataotlejat. 2018. aastaks oli nende arv langenud 581 000-ni. 2018. aastal jõudis üle mere Euroopasse 116 647 inimest, 2015. aastal oli neid aga üle miljoni. 2018. aastal kahanes ELi suunduvate ebaseaduslike piiriületuste koguarv 150 114-ni. See on viimase viie aasta madalaim näitaja – 92% madalam kui rändekriisi kõrgajal 2015. aastal. Kuigi rändajate vood on kahanenud, tõi kriis ilmsiks Euroopa varjupaigasüsteemi puudused. Euroopa Parlament on püüdnud olukorda parandada ELi varjupaigaeeskirjade reformimise ja ELi piirikontrolli tugevdamisega.

Loe ka artikleid rändekriisist Euroopas ja Euroopa Liidu vastusest rändekriisile.

Euroopa immigratsioonipoliitika

Euroopa tasandi immigratsioonipoliitika peab lahendama nii seadusliku kui ka ebaseadusliku rändega seotud probleeme. Seadusliku sisserände osas peab EL kindlaks määrama seaduslikult ELi saabumise ja siin elamise tingimused. Liikmesriikidele jääb siiski õigus otsustada, kui palju nad lubavad oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki tööd otsima.

Ebaseadusliku sisserände vastu püüab Euroopa Liit igati võidelda, eelkõige põhiõigustega kooskõlas oleva tagasisaatmispoliitika kaudu. Lõimumist käsitlevaid riikide seadusi siiski ei ühtlustata. Selles küsimuses saab EL riikidele muud moodi abiks olla, näiteks rahaliselt.

Euroopa Parlament on tihedalt seotud seaduslikku ja ebaseaduslikku rännet käsitlevate uute seaduste vastuvõtmisega. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009. aastal on ta selles küsimuses koos liikmesriike esindava ELi nõukoguga täieõiguslik kaasotsustaja.

Rohkem teavet leiab ELi sisserändepoliitikat käsitlevast teabelehest.

Euroopa varjupaigapoliitika

Euroopa Liit on ühtse varjupaigasüsteemi nimel tööd teinud juba alates 1999. aastast. Süsteemi toimimiseks on aga vaja, et

  • kõikides liikmesriikides saaks pagulasstaatuse samadel alustel;
  • olemas oleks varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise mehhanism;
  • vastuvõtutingimuste suhtes kehtiksid kindlad standardid;
  • koostööd tehtaks ja partnerlussuhteid arendataks ka kolmandate riikidega.

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on Euroopa Parlament varjupaigapoliitika küsimuses koos nõukoguga võrdse tähtsusega kaasseadusandja.


Rohkem teavet leiab ELi varjupaigapoliitikat käsitlevast teabelehest.