Ränne Euroopas 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Ränne Euroopas ©UNHCR/Achilleas Zavallis  

Ränne tekitab Euroopa jaoks probleeme, kuid annab ka võimalusi. Siit saate teada, kuidas EL pagulasvoogude ja varjupaigataotlejatega toime tuleb.

Enneolematult suure hulga varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike rändajate saabumine ELi, eriti 2015. aastal, sundis liitu mitmel tasandil tegutsema. Esiteks oli vaja välja kujundada seaduslikule ja ebaseaduslikule sisserändele reageerimise poliitika ning teiseks koostada liidu ühised eeskirjad varjupaigataotluste käsitlemiseks. Rändajate sissevoolu tõttu tuli reformida piirivalvet ja võtta lisameetmeid piiride turvalisuse tagamiseks. Samuti oli vaja leida viis, kuidas varjupaigataotlejad ELi riikide vahel õiglasemalt ära jaotada.

Rändega seotud probleemid

Euroopa on rände sihtkoht mitmel põhjusel, mille seas on nii tõmbe- kui ka tõuketegureid alates julgeolekust, rahvastikuprobleemidest ja inimõigustest ja lõpetades vaesuse ja kliimamuutustega.

Viimaste aastate rändekriis on tõsiseim, mida Euroopas pärast teist maailmasõda nähtud. 2015. aastal registreeriti ELis 1,25 miljonit esmakordset varjupaigataotlejat. 2019. aastaks oli nende arv langenud 612 700 inimeseni. Kui 2015. aastal jõudis meritsi Euroopasse üle miljoni inimese, siis 2019. aastal oli merepagulasi üle 120 000. ELi suunduvate ebaseaduslike piiriületuste koguarv kahanes 2019. aastal 141 700-ni. See on viimase kuue aasta madalaim näitaja ja 92% madalam kui rändekriisi kõrgpunktis 2015. aastal.

Rändevood on kahanenud, kuid kriis on ilmsiks toonud Euroopa varjupaigasüsteemi puudused. Parlament otsib võimalusi olukorra parandamiseks. 2017. aastal esitas ta ettepanekud ELi varjupaigareeglite reformimise ja liidu piirikontrolli tugevdamise kohta.


Kuna ühise varjupaigapoliitika reformimine venis, tegi komisjon 2020. aasta septembris ettepaneku uue rände- ja varjupaigapakti kohta, mis näeb ette kõigi ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi menetluste kiirendamise ja pakub liikmesriikidele uusi solidaarsusvõimalusi. Uue paktiga muudetaks Dublini määrust, mis käsitleb varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramist.


Parlament ja liikmesriigid (nõukogu) peavad kaasseadusandjatena nende uute ettepanekute üle kokkuleppele jõudma.


Lugege ka meie artikleid rändekriisist Euroopas ja Euroopa Liidu tegevusest rändekriisi haldamisel.

Euroopa sisserändepoliitika

 Euroopa tasandi sisserändepoliitikas tuleb lahendada nii seadusliku kui ka ebaseadusliku sisserändega seotud probleeme. Seadusliku sisserände osas peab EL kindlaks määrama seaduslikult ELi saabumise ja siin elamise tingimused. Liikmesriikidele jääb õigus otsustada, kui palju nad lubavad oma territooriumile kolmandatest riikidest pärit tööotsijaid.

Ebaseadusliku sisserände vastu püüab Euroopa Liit igati võidelda, eelkõige põhiõigusi austava tagasisaatmispoliitika kaudu. Lõimumist käsitlevaid liikmesriikide seadusi siiski ei ühtlustata. Selles küsimuses saab EL riikidele muud moodi abiks olla, näiteks rahaliselt.

Euroopa Parlament on tihedalt seotud nii seaduslikku kui ka ebaseaduslikku sisserännet käsitlevate uute seaduste vastuvõtmisega. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009. aastal on ta neis küsimustes koos liikmesriike esindava ELi nõukoguga täieõiguslik kaasotsustaja.

Rohkem teavet leiate ELi sisserändepoliitikat käsitlevalt teabelehelt.

Euroopa varjupaigapoliitika

Euroopa Liit on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nimel töötanud juba alates 1999. aastast. Et ühine süsteem toimiks, tuleb tagada:

  • kõigis liikmesriikides ühtsed pagulasseisundi andmise reeglid
  • varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise mehhanism
  • ühtsed vastuvõtutingimused
  • partnerlus ja koostöö ELi-väliste riikidega.


Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on Euroopa Parlament varjupaigapoliitika valdkonnas nõukoguga võrdne kaasseadusandja.


Rohkem teavet leiate ELi varjupaigapoliitikat käsitlevalt teabelehelt.