Varjupaigaküsimuste tugiamet tutvustas parlamendis 2016. aasta aruannet 

 
 

Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet (EASO) tutvustas oma 2016. aasta aruannet teisipäeval, 20. novembril EP kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis.

Rändekriis on pannud Euroopa tugeva surve alla. Varjupaigaküsimuste tugiameti aruanne annab ülevaate rändepoliitika elluviimisest möödunud aastal.

 

„EASO põhiidee seisneb koostöös! Liikmesriikide tasandil tegutsemisest üksi ei piisa, rändekriis vajab üleeuroopalist lahendust,“ ütleb raportöör Péter Niedermüller (S&D, HU).

 

Parlament ja ELi Nõukogu on põhimõtteliselt kokku leppinud, et varjupaigaküsimuste tugiamet kujundatakse ümber täieõiguslikuks ELi ametiks.

 

Seni on ameti puhul olnud tegemist varjupaigavaldkonna ekspertkeskusega, mis toetab liikmesriike varjupaigapoliitika elluviimisel. Tugiamet abistab liikmesriike kriisisituatsioonides ning hoiab silma peal ELi õigusloome rakendamisel.

 

Vähem taotlusi

Euroopa riikidele laekus 2016. aastal 1,3 miljonit varjupaigataotlust, mida on seitse protsenti vähem kui 2015. aastal. Varjupaigataotlejatest 32 protsenti olid alaealised. Antud statistika katab ELi koos Norra, Šveitsi, Islandi ja Liechtensteiniga.

 

Esmakordsetest taotlustest, mida oli kokku 1,149 miljonit, sai rohelise tule 61 protsenti. Kõige enam taotlevad Euroopas varjupaika jätkuvalt süürlased, eritrealased ja iraaklased.

 

Varjupaigataotlusi oli 2016. aastal küll vähem kui varasemal perioodil, kuid pinge ELi välispiiril püsib. Mullu tuvastati üle 511 000 ebaseadusliku piiriületuse, millest 382 000 juhul oli tegemist saabujatega Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasiast.

 

Pärast ELi ja Türgi vahel sõlmitud kokkulepet on ebaseaduslike piiriületuste osakaal Vahemere idaosas kahanenud ligi 80 protsenti – kui 2015. oli see arv 885 386, siis mullu 182 586.