Humanitaarviisad: „õigus olla ära kuulatud eluga riskimata“ 

 
 
Juan Fernando López Aguilar  

Parlament nõuab uue ELi humanitaarviisasüsteemi loomist, et anda varjupaigataotlejatele võimalus Euroopasse jõuda elu ohtu seadmata.

Parlamendiliikmete 11. detsembril heaks kiidetud ettepanekuga kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut õigusaktide vastuvõtmiseks, mis võimaldaksid rahvusvahelist kaitset taotlevatel isikutel igas ELi saatkonnas või konsulaadis viisat taotleda. Rohkem teavet seadusandliku algatuse kohta leiate alljärgnevast intervjuust raporti koostajaga Juan Fernando López Aguilar (S&D, Hispaania).

Kas saaksite anda ülevaate Euroopa humanitaarviisa loomise ettepanekust?


Enam kui 90 % Euroopas varjupaika taotlevatest inimestest on siia saabunud ebaseaduslikult ja me peame küsima, miks? Sest neile ei ole antud ühtegi seaduslikku võimalust ELi jõudmiseks. Meie ettepaneku kohaselt tuleks neile anda õigus olla ära kuulatud, ilma, et nad peaksid eluga riskima või ennast ja enda lähedasi ebaseadusliku inimkaubandusega siduma.


Neile antakse territoriaalselt piiratud luba siseneda konkreetsesse ELi liikmesriiki varjupaiga taotlemiseks. Nad saaksid seda teha Euroopa Liidu liikmesriigi konsulaadis või saatkonnas või ELi välisesinduses. See oleks lahendus neile, kellel hetkel ei ole muud valikut kui riskida ebaseadusliku inimkaubandusega. Pidagem meeles, et viimastel aastatel on Vahemerel hukkunud vähemalt 30 000 inimest.

Kellele neid viisasid antakse?


Neid tuleks anda välja mitmesugustel juhtudel, näiteks perekondadele, kes kuuluvad taga kiusatud või süsteemse vägivalla all kannatavasse usukogukonda. See hõlmab Süüria ja Iraagi kristlasi või Afganistani mittemoslemeid, samuti LGBT-inimesi enamikes moslemiriikides või etnilisi kogukondi, kelle turvalisus on ohus.


Kui Euroopa Parlament selle heaks kiidab, siis mis on järgmine samm?


Kuna tegemist on algatusraportiga, ei räägita kiirelt jõustuvast siduvast õigusest. See on üleskutse komisjonile esitada õigusakti ettepanek, et hakata seda probleemi lahendama.


Hiljutised uuringud näitavad, et sisseränne on eurooplaste jaoks endiselt murettekitav. Milliseid muid ettepanekuid on parlamendis esitatud?


Esiteks tuleb eristada fakte arvamustest. Laialt on levinud arvamus, et ränne on kontrolli alt väljunud, et toimub agressiivne sissetung ELi, nn Trooja hobune. Ei ole mingeid empiirilisi tõendeid, mis seda vaadet toetaksid, tegelikult on saabujate arv järsult vähenenud.


Meil on kohustus tegutseda solidaarselt ja jagada vastutust ühise varjupaigasüsteemi kaudu. Nõukogu on aga ELi otsustusprotsessis puuduv lüli. Parlament on andnud endast parima, et koostada ja parandada õigusakte. Muuhulgas on parlament läbi vaadanud niinimetatud Dublini määruse, kuna selle määrusega on kohustused äärmiselt ebaõiglaselt jaotatud. Meil on vaja ühist Euroopa süsteemi varjupaigataotluste menetlemiseks, vaja on vältida Vahemere piirkonna riikide ülekoormamist.