„Ei ole ühtegi vabandust,“ ütlevad parlamendiliikmed Türgi sõjalist operatsiooni kommenteerides.
23. oktoobri istungi debatil kritiseerisid parlamendiliikmed Türgi sõjalist operatsiooni Süürias ja kutsusid üles rakendama vastumeetmeid Türgi suhtes.
9. oktoobril alustas Türgi sõjalist operatsiooni Süüria kirdeosas, eesmärgiga tekitada kahe riigi vahele tsoon, kuhu paigutada Türgis elavad Süüria põgenikud.
Teised riigid mõistsid kiirelt hukka tegevuse, mis toimub valdavalt kurdide asustatud piirkonnas ja on põhjustanud inimeste hukkumise ja tuhandete elanike ümberasustamise. Türgi sõjaline tegevus Süürias destabiliseerib niigi habrast maailma osa.
Kolmapäevase istungi debati ajal kritiseerisid parlamendiliikmed Türgit, et alustati operatsiooni, millel võib olla mitmeid tagajärgi.
Anna Fotyga (ECR, Poola) ütles: „Kuigi Türgil on seaduslikke turvalisuse muresid, eeldan ma riigilt vaoshoitud tegutsemist,” lisades, „me peame leidma adekvaatsed vahendid, et piirkond stabiliseerida ja me peame tegutsema, et pingeid leevendada.“
Saksamaa parlamendiliige Özlem Demirel (GUE/NGL) sõnas: „Türgi armee sissetung tuleb üheselt mõistetavalt hukka mõista. Ükski riik ei saa lihtsalt teise riiki sisse marssida,“ lisades „kõik maailma juhtivad riigid, sealhulgas EL, vaatavad enda geopoliitilisi ja majanduslikke huvisid, samal ajal kui rahvusvahelist seadust on murtud ja toime on pandud sõjakuritööd.”
Humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Christos Stylianides kommenteeris: „Ei ole ühtegi vabandust tsiviilelanike surmadele, tsiviilinfrastruktuuri hävitamisele, inimeste ja nende aitajate kaitse puudumisele. Ma olen eriliselt mures arstiabi pakkujate kohutava olukorra pärast.“
Soome eesistumise nimel kõneles Tytti Tuppurainen: „Türgi on teinud suuri pingutusi, majutades viimastel aastatel miljoneid inimesi - selles ei ole kahtluski. Siiski teeb Türgi sõjaline tegevus niigi keerulise olukorra lahendamise veelgi raskemaks.“ Ta lisas, et just seepärast mõistsid ELi liidrid Türgi tegevuse hukka ja otsustasid peatada relvade ekspordilubade Türki saatmise.
Malik Azmani (Renew, Holland) sõnul ei ole ELi vastus Türgile olnud piisavalt tugev, vaatamata eelnevatele pingutustele vägivald lõpetada. „Ühildame oma jõud, näitame ühtsust ja lõpetame vägivalla nüüd. Me võlgneme seda sealse piirkonna inimestele ja Euroopa kodanikele. Komisjon ei saa enam olla kõrvalseisja ja peab tegutsema.“
Meetmed
Mitmed parlamendiliikmed kutsusid üles Türgi-vastaseid meetmeid rakendama. Michael Gahler (EPP, Saksamaa) tuletas meelde, et parlament katkestas liitumisläbirääkimised Türgiga juba märtsis, aga vajalik on ka nüüd tegutseda. „Me soovime et nõukogu rakendaks suunatud majanduslikud sanktsioonid, mis ei mõjuta tsiviilelanikke.“ Gahleri sõnul on võimalik viimase võimalusena tolliliit peatada.
Tineke Strik (Greens/EFA, Holland) ütles: “Rohelised kutsuvad Euroopat tegutsema sündmusi ennetavalt. Erdogan peab väed Süüriast välja tooma ja hoiduma Süüria põgenike välja saatmisest Süüriasse. Selleks on vaja Türgi valitsusele määrata suunatud sanktsioonid, täielik relvaembargo ja kaubanduslepe tuleb peatada.“
Kurdid
Parlamendiliikmed juhtisid tähelepanu kurdide situatsioonile, kes mängisid olulist rolli Islamiriigiga võitlemises. Kati Piri S&D fraktsioonist (Holland) sõnas: „Väljaspool igasugust õiguslikku ja poliitilist järelemõtlemist, ma soovin toonitada, et hüljata need, kes kannatasid ISISe pärast ja võitlesid nende vastu, tehes nii mõõtmatu ohverduse meie turvalisusele, ei ole ja ei peaks ka kunagi olema meie variant.“
Lars Patrick Berg (ID, Saksamaa) ütles: „Sadu inimesi on tapetud. Kurdid reedeti. Pärast seda kui kurdid võitlesid meie pärast ISISega jätsime me nad üksi,“ lisades „on selge, et Türgi tegevus on rahu- ja seadusevastane. See nõrgestab meid kõiki.“