Julgeolek: Schengeni infosüsteemi paremaks muutmine 

 
 
Schengeni infosüsteem  

Schengeni infosüsteemi tugevdatakse, et tagada eurooplaste suurem julgeolek. Tutvuge uuendustega infograafikute vahendusel.

Kolmapäeval, 24. oktoobril kiitsid Euroopa Parlamendi liikmed heaks uued nõuded välispiiride haldamise parandamiseks ja sisejulgeoleku säilitamiseks 30 Euroopa riigis. Hääletus nende üle toimus päev hiljem. Uute meetmetega tugevdatakse Schengeni infosüsteemi (SIS) andmebaasi ning aidatakse tõhusamalt võidelda terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastu Euroopa Liidus.

Schengeni infosüsteem 
  • Tsentraliseeritud, laiaulatuslik teabeandmebaas, millega toetatakse välispiiride kontrolli ja õiguskaitsealast koostööd  
Schengeni infosüsteem  

Tugevamad välispiirid



Viimastel aastatel on ELi välispiirid olnud suure surve all ning mõned riigid taaskehtestasid 2015. aastal sisepiiridel piirikontrolli terrorirünnakute ja pagulaste sissevoolu tõttu.

 

Piirideta Schengeni ala allesjäämise tagamiseks ja ühise välispiiri tugevdamiseks esitas Euroopa Komisjon 2016. aasta detsembris kolmest seadusandlikust ettepanekust koosneva paketi, eesmärgiga läbi vaadata Schengeni infosüsteemi õigusraamistik.

 

„SIS on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal jätkuvalt suurim, enim kasutatav, kõige paremini rakendatud andmebaas, millega tagatakse meie kodanike suurem julgeolek,” ütles kõnealuse valdkonna eest vastutav Euroopa Parlamendi fraktsiooni PPE liige Carlos Coelho.

Peamised reformid

Et aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, tõhustab süsteem teabevahetust ja võimaldab hoiatusteateid kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus.

 

„Liikmesriigid ei vaheta praegu teavet selle kohta, kas kolmanda riigi kodanik on saanud tagasisaatmisotsuse või mitte. Teabevahetuse puudumise tõttu on kolmanda riigi kodanikul, kellel on tagasipöördumiskohustus, lihtne seda kohustust vältida, minnes teise liikmesriiki,” sõnas fraktsiooni PPE Hollandit esindav liige Jeroen Lenaers, teine selle valdkonna eest vastutav parlamendiliige.

 

Liikmesriigid on edaspidi kohustatud jagama terroriaktide üksikasju kõigi liikmesriikidega ning peavad ka koostama hoiatusteateid terroriaktide kohta ja vahetama teavet.

 

Kasutusele tulevad uued ennetavad hoiatused seoses lastega, keda ähvardab vägivald, sunnitud abielu või vanemlik röövimine, samuti hoiatusteated kurjategijate tuvastamiseks, ning üha rohkem hakatakse kasutama biomeetrilisi andmeid.

 

Kehtestatakse rangemad andmekaitse-normid, millega kaasneb rohkem vahendeid ja andmekaitseasutuste poolne järelevalve.

Taust

SIS loodi 1990. aastal pärast sisepiiride kaotamist Schengeni alal. Praegu kasutusel olev süsteem (nn SIS II) võeti vastu 2006. aastal ja hakkas toimima 2013. aastal.

Parlamendi ja nõukogu läbirääkijad jõudsid juunis kokkuleppele uute meetmete osas, mille kiitis heaks kodanikuvabaduste komisjon.

 


Järgmised sammud

Parlamendi ja nõukogu läbirääkijad leppisid uute nõuete osas kokku juba juunis, kuid nõukogu peab need enne jõustumist veel ametlikult heaks kiitma.