Saadikud: liikmesriikidel tuleb soolise võrdõiguslikkuse tagamisel rohkem ära teha 

 
 

Naised saavad Euroopa Liidus keskmiselt vähem palka kui mehed ning naised on alaesindatud nii poliitikas kui juhtivatel ametikohtadel. Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis esmaspäeval, 6. veebruaril vastu võetud raporti järgi tuleb liikmesriikidel rohkem pingutada, et jõuda soolise võrdõiguslikkuseni. Senise tempoga jätkates kaoks sooline palgalõhe alles 70 aasta pärast.

„Sooline võrdõiguslikkus tuleb panna tagasi poliitilise päevakorra tippu,“ ütleb raportöör Ernest Urtasun (Greens/EFA, ES). Ühtlasi rõhutab raport, et töö- ja eraelu paremaks ühildamiseks on vaja õiguslikku raamistikku.


Raporti järgi on kasinuspoliitika mõjunud negatiivselt eelkõige naistele. Üheks näiteks on kärped avalikus sektoris, kus 70 protsenti töötajatest moodustavad naised.


Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2015. aasta indeksi järgi on EL jõudnud soolise võrdõiguslikkuse tagamisel vaid poole peale (vt tabel ↓). Maksimaalselt saja punktini ulatuv indeks on tasemel 52,9 ning näitaja on alates 2005. aastast kasvanud vaid 1,6 punkti võrra.


Naistel topeltkoormus


Raport toob välja, et naiste tööhõive ulatus 2015. aastal rekordilise 64,5 protsendini, kuid jäi siiski oluliselt alla meeste tööhõive protsendile, mis oli 75,6. Seejuures on naistel võrreldes meestega neli korda suurem tõenäosus asuda tööle osalise tööajaga. Samuti tõstab raport esile naiste topeltkoormust: 2015. aastal oli kolmveerand kodutöödest ja kaks kolmandikku lastehoolduse kohustustest naiste täita.


Naised teenivad vähem kui mehed ja seda ka pensionite võrdluses. Kuigi naistel on keskmiselt kõrgem haridustase, ulatus palgalõhe ELis 2014. aastal 16,1 protsendini. Pensionit said naised meestest 40,2 protsenti vähem.


Liikmesriikide parlamentides on naiste osakaal kasvanud 2005. aasta 21 protsendilt 28 protsendini 2016. aastal. Euroopa Parlamendis on see näitaja tõusnud 30 protsendilt 37 protsendini.


Soolise võrdõiguslikkuse indeks

EL28

52,9

BE

58,2

BG

38,5

CZ

43,8

DK

70,9

DE

55,3

EE

49,8

IE

56,5

EL

38,3

ES

53,6

FR

55,7

HR

39,8

IT

41,1

CY

44,9

LV

46,9

LT

40,2

LU

55,2

HU

41,6

MT

46,8

NL

68,5

AT

50,2

PL

43,7

PT

37,9

RO

33,7

SI

57,3

SK

36,5

FI

72,7

SE

74,2

UK

58,0

Aastast 2015 pärinev indeks kasutab kuni 2012. aastani kogutud andmeid ning peab arvestust kuue peamise teguri alusel (töökoht, sissetulek, teadmised, ajakulu, võim, tervis). Kui 1 punkt tähendab täielikku ebavõrdust, siis 100 punkti täielikku võrdsust.

Raport sai komisjonis kinnituse 17 häälega. Vastu oli 3, erapooletuid 4.