Mida teeb Euroopa Liit noorte tööhõive parandamiseks
Noorte töötus on Euroopas endiselt suur probleem. Euroopa Liit tegutseb, et olukorda parandada.
Tööhõive ja noorsoopoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse. Siiski on EL sotsiaalsema Euroopa meetmete raames teinud mitu liikmesriikide poliitikat täiendavat algatust.
Liit rahastab noorte tööhõive programme, püüab parandada õpipoisiõppe ja praktika kvaliteeti, pakub rahvusvahelisi haridus- ja töövõimalusi ning suurendab noorte mõjuvõimu vabatahtliku tegevuse projektide kaudu.
Euroopa noorte töötus arvudes
Ebaõnnestunud töö- ja koolitusvõimaluste otsimine tekitab noortes isoleerituse ja kasutuse tunde. Peale selle avaldab negatiivne mõju ka majandusele ja vananevale ühiskonnale.
2008. aasta majandus- ja finantskriis tabas noori eriti rängalt. 15–24-aastaste töötuse määr ELis kasvas 2008. aasta 15%-lt 2013. aasta alguseks 24%-ni. See oli 2019. aastal langenud rekordmadalale, umbes 14%-le, kuid kroonipandeemia tõi selle 2021. aastal 18,2%-ni.
Noorte tööhõive programmide rahastamine
Noorte tööpuuduse vähendamiseks leppisid liikmesriigid 2013. aastal kokku noortegarantiis. See on ELi algatus teha kõigile kuni 25-aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või koolist lahkumist kvaliteetne pakkumine uuesti tööle asuda, jätkata haridusteed, alustada õpipoisiõpet või minna praktikale.
Noorte tööhõive algatus on ELi peamine vahend meetmete ja programmide rahastamiseks, mida liikmesriigid rakendavad noortegarantii kavade elluviimiseks, näiteks noorte koolitamine ja abistamine esimese töökoha leidmisel koos stiimulitega tööandjatele.
Algatusega toetatakse eelkõige neid ELi piirkondi, kus noorte töötus ületab 25%.
Kvaliteetne õpipoisiõpe ja praktika
Noortegarantii toetamiseks ning õpipoisiõppe kvaliteedi parandamiseks avati Euroopa Õpipoisiõppe Liidu platvorm.
2020. aasta juulis käivitas Euroopa Komisjon uuendatud EAfA, keskendudes digitaalsele ja rohelisele kutseõppele, mis hõlbustab üleminekut kliimaneutraalsele Euroopale.
Rahvusvaheliste võimaluste pakkumine
ELis vastutavad kõrghariduspoliitika ja koolitussüsteemide eest liikmesriigid. ELi ülesanne on koordineerida liikmesriikide suutlikkust ja toetada nende jõupingutusi poliitikakoostöö ja rahastamisvahendite, näiteks programmi „Erasmus+“ ja ELi fondide kaudu.
1999. aastal algatatud valitsustevaheline Bologna protsess on võimalikuks teinud kõrghariduse diplomite vastastikuse tunnustamise 48 riigi vahel. Praegu toimib Euroopas bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadide mittesiduv vastastikune tunnustamine.
2018. aastal võtsid liikmesriigid vastu soovituse kõrg- ja keskharidusdiplomite piiriülese vastastikuse tunnustamise kohta. Soovituses kutsutakse liikmesriike üles võtma 2025. aastaks kasutusele diplomite automaatne tunnustamine.
ELis on juba kasutusel mitmesugused kvalifikatsiooni tunnustamist toetavad ning koolituse ja elukestva õppe tunnistuste piiriülest kinnitamist hõlbustavad vahendid:
- aastal loodud õiguslikult mittesiduv Euroopa kvalifikatsiooniraamistik aitab Euroopa kvalifikatsioonisüsteeme võrrelda;
- Europass on oluliste dokumentide kogum, kuhu kuulub üleeuroopaline CV standardvorm ja keelepass. See muudab hariduse ja töökogemuse rahvusvaheliselt läbipaistvaks;
- Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem loodi selleks, et hõlbustada eri süsteemides ja riikides omandatud tööoskuste ja -teadmiste kinnitamist ja tunnustamist.
Eesmärk on üles ehitada Euroopa haridusruum, kus kõik noored võiksid saada kvaliteetset haridust ja koolitust ning kõikjal Euroopas tööd leida.
ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ keskendub liikuvusele ja riikide koostööle. See sai 1987. aastal alguse üliõpilasvahetusprogrammist ja nüüdseks on sellest kujunenud katusprogramm, mis hõlmab kooli- ja (rahvusvahelist) kõrgharidust, kutseharidust ja -õpet, täiskasvanuharidust, noorte mitteformaalset ja informaalset õppimist ning sporti
„Erasmus+“ võimaldab õppuritel õppida välismaal, pakub haridustöötajatele õpetamis- ja koolitusvõimalusi ning toetab praktikat ja noortevahetust. Organisatsioonid (koolid, ülikoolid, noorteorganisatsioonid jne) võivad saada rahastust ka strateegiliste partnerluste ja liitude loomiseks teiste riikide organisatsioonidega.
Parlament võttis 18. mai 2021 vastu uue Erasmus+ programmi aastateks 2021–2027. Parlamendiliikmed tagasid nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigus täiendava 1,7 miljardi euro suuruse rahastamise, mis suurendab kogueelarvet enam kui 28 miljardi euroni. See on peaaegu kahekordne kasv võrreldes eelmise perioodi programmi rahastamine. Programm keskendub sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning ebasoodsamas olukorras olevate inimeste osalemise võimaldamisele.
Vabatahtlik tegevus
Ametlikult 2016. aasta lõpus käivitatud Euroopa solidaarsuskorpus rahastab noorte vabatahtlikku tegevust, praktikat ja töökohti projektides, mis on kasulikud kogukondadele ja inimestele kogu Euroopas kuni 2020. aasta lõpuni. 2019. aasta septembriks oli end registreerinud osalema juba üle 161 000 noore.
2021. aasta mais kiitsid parlamendiliikmed heaks uue programmi perioodiks 2021–2027. See sisaldab nüüd humanitaarabi ja on esimest korda oma eelarvest eraldiseisev vabatahtliku tegevuse programm.
