Parlament nõuab eluasemekriisi lahendamiseks tegusid
Euroopa Parlament kutsub ELi liikmesriike üles eluasemekriisi lahendama, tagades kõigile vastuvõetava hinnaga eluaseme ja suurendades investeeringuid inimväärsetesse kodudesse.
Talutava hinnaga eluasemete puudus ELis üha suureneb, sest eluasemete hinnad ja üürid on aastate jooksul sissetulekutega võrreldes pidevalt kasvanud.
Parlament võttis 21. jaanuaril vastu resolutsiooni, kus palus liikmesriikidel tunnistada inimväärne eluase põhiliseks inimõiguseks, mille täitmist kontrollitaks seadusega. Kõigil peaks olema võrdne juurdepääs inimväärsele tervislikule eluasemele, kus on kvaliteetne joogivesi, piisavad sanitaartingimused, ühendus kanalisatsioonivõrguga ja usaldusväärne energiavarustus, rõhutasid parlamendiliikmed.
Eluasemekriis on üldine probleem
Olukord on halvenenud eelkõige väikese sissetulekuga koduomanike ja eraisikutest üüriliste jaoks, kuid eluaseme ja selle hooldusega seotud kulud koormavad liiga rängalt ka keskmise sissetulekuga inimesi. Eriti keeruline on üksikvanemate, suurperede ja äsja tööellu astunud noorte olukord, kelle sissetulek on turuhinnaga üürikorteri jaoks liiga väike, kuid sotsiaaleluaseme saamiseks liiga suur.
Koroonaviiruse puhang on eluasemeprobleemi veelgi teravdanud, sest liigagi paljud peavad liikumispiirangute aja veetma kitsastes ja kehvades elamutes. Mõne aja jooksul suurendab koroonakriis eeldatavasti kodutute arvu.
Mida tähendab taskukohane eluase?
- Eluaseme hinna ja sissetuleku suhe on kõige sagedasem taskukohasuse mõõtmise kriteerium.
- Aastatel 2010–2018 oli ELi 27 liikmesriigis inimeste osakaal, kes kulutasid eluasemele üle 40% oma kasutada olevast sissetulekust, ligikaudu 10%. Seejuures valitsevad liikmesriigiti suured erinevused
Mis on eluasemeprobleemi põhjused?
Üks peamisi hinnatõusu põhjusi on eluaseme muutumine finantsvaraks või kaubaks. Inimesed ostavad teise kodu, et saada lisasissetulekut ja täiendada oma pensioni. Välisinvesteeringud suurendavad kohalike eluasemete hindu ja Airbnb taolised platvormid vähendavad kohalikele elanikele kättesaadavat elamispinda, eriti linnakeskustes.
Peale selle valitsevad märkimisväärsed erinevused ka liikmesriikide sotsiaalelamupoliitikas.
Eluasemed ELis. Faktid ja arvud:
- viimase kolme aasta jooksul on majade hinnad ELis keskmiselt 5% tõusnud;
- valitsuste kulutused sotsiaalelamumajandusele (siirded ja kapital) moodustavad ainult 0,66% Euroopa SKPst;
- puudulikud eluasemed lähevad ELi majandusele aastas maksma 195 miljardit eurot.
Milliseid lahendusi pakub Euroopa Parlament?
EL saab eluasemeturgu kaudselt mõjutada riigiabi eeskirjade, maksu- ja konkurentsiõiguse abil ning suuniste ja soovituste vastuvõtmisega. Näiteks võiks riigiabi eeskirjade muutmine aidata riigiasutustel hõlpsamalt toetada kõiki neid elanikkonnarühmi, kelle eluasemevajadust ei ole võimalik turutingimustel rahuldada.
Oma resolutsioonis Euroopa Parlament
– kordab nõudmist kehtestada ELi tasandil eesmärk kaotada 2030. aastaks kodutus;
– palub komisjonil ja liikmesriikidel kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega seada prioriteediks eluasemete renoveerimisega saavutatav heitkoguste vähendamine ja energiatõhusus;
– ergutab liikmesriike tegema sotsiaalinvesteeringute rahastamiseks koostööd sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja erasektoriga;
– kutsub liikmesriike üles takistama haavatavate elanikkonnarühmade diskrimineerimist eluasemeturul;
– palub komisjonil esitada 2021. aasta keskpaigaks seadusandlikud ettepanekud, et muuta suundumust käsitleda eluaset mitte inimõiguse, vaid kaubeldava varana;
– nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid investeeriksid senisest rohkem sotsiaalsesse, avalikku, energiatõhusasse, piisavasse ja taskukohasesse elamuehitusse.
