Euroopa Liidu investeeringud arengukoostöösse

Euroopa Liit ja liikmesriigid on kahe peale kokku maailma suurimaks arenguabi andjaks. Aastal 2013 anti ametlikku arenguabi 56,5 miljardi euro ulatuses, kusjuures see summa moodustab kogu maailmas vaesusega võitlemiseks eraldatud arenguabist üle poole. Detsembris 2013 kinnitas parlament aga ELi pikaajalise eelarve, mis näeb perioodiks 2014–2020 ette arenguabi 51,4 miljardi euro ulatuses.

Euroopa Liidus on 2015. aasta pühendanud arengukoostööle, et rõhutada nii liikmesriikide kui kogu ühenduse poliitilist panust ja rahalist tuge selles valdkonnas. Näiteks ELi 2013. aasta eelarvest umbes üheksa protsenti ehk 14,86 miljardit eurot läks vaesuses vaevlevate kolmandate riikide toetamiseks.


Seejuures läheb Euroopa jagatav arenguabi ühele eurooplasele päevas maksma vaid kaheksa eurosenti.


ELi pikaajaline eelarve 2014–2020 näeb arenguabiks ette 51,42 miljardit eurot. Lisaks eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust 30,51 miljonit eurot koostööks Aafrika, Kariibimere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi ülemeremaade- ja territooriumitega.


Tuumaohutuse koostöö rahastamisvahend sisaldab perioodiks 2014–2020 kokku 225 miljonit eurot ning Gröönimaa saab toetust 184 miljoni ulatuses.


Abi kõige nõrgematele


ELi arenguabi läheb ligi 150 riigile üle maailma, Afganistanist Zimbabweni. Samas on mitmete arenguriikide majandused viimastel aastatel asunud jõudsalt kasvama ja see on aidanud kaasa vaesuse vähenemisele.


See on ka üks põhjuseid, miks EL on aina enam keskendumas just maailma kõige vaesematele riikidele, kuhu läheb tulevikus 75 protsenti ühenduse arenguabist. Üheks näiteks on Sahara-taguse Aafrika riigid.


Detailset infot arenguabi jaotumise kohta jagab EU Aid Explorer.


Tutvu Euroopa Parlamendi kõikide uudistega.