Euroopa andmestrateegia: mida parlament soovib?

Anname ülevaate sellest, kuidas tahavad EP liikmed kujundada ELi isikustamata andmete jagamise eeskirju, et edendada innovatsiooni ja majandust, kaitstes samal ajal eraelu puutumatust.

©AdobeStock/Sdecoret
©AdobeStock/Sdecoret

Ühiskonna ja majanduse kõiki aspekte mõjutavas ELi digiüleminekus on kesksel kohal andmed. Andmed on vajalikud tehisintellekti arendamiseks, mis on ELi prioriteet ja pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, taastumiseks pärast COVID-19 kriisi ja majanduskasvuks, näiteks tervishoiu ja keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas.

Loe rohkem suurandmete eelistest ja võimalikest probleemidest.


Komisjoni Euroopa andmestrateegia avaldamise järel kutsus parlament 25. märtsil käsitletud raportis üles võtma vastu inimkeskseid õigusakte, mis põhinevad euroopalikel eraelu puutumatuse ja läbipaistvuse väärtustel ning võimaldavad Euroopa ettevõtjatel ja kodanikel kasutada ära tööstus- ja avaliku sektori andmete potentsiaali ELis.

ELi andmemajanduse eelised

Parlamendiliikmed märkisid, et kriis on toonud esile vajaduse tõhusate andmealaste õigusaktide järele, mis toetaksid teadusuuringuid ja innovatsiooni. ELis on juba olemas tohutus koguses kvaliteetseid andmeid, sealhulgas isikustamata tööstuslikke, avalikke ja kaubanduslikke andmeid, ning nende täielikku potentsiaali ei ole veel uuritud. Lähiaastatel luuakse juurde veelgi rohkem andmeid. Euroopa Parlamendi liikmed ootavad, et andmealased õigusaktid aitaksid seda potentsiaali ära kasutada ning teha andmed kättesaadavaks Euroopa ettevõtetele, sealhulgas VKEdele ja teadlastele.

Andmevoo võimaldamine sektorite ja riikide vahel aitab igas suuruses Euroopa ettevõtetel ELis ja kogu maailmas uuendusi teha ja jõudsalt areneda ning muuta ELi andmemajanduse liidriks.

Komisjoni prognoosi kohaselt võib andmemajandus ELis kasvada 2018. aasta 301 miljardilt eurolt 2025. aastaks 829 miljardi euroni, kusjuures andmespetsialistide arv kasvab 5,7 miljonilt 10,9 miljonini.

Euroopa ülemaailmsed konkurendid USA ja Hiina teevad kiiresti uuendusi ning rakendavad oma viise andmetele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks. Andmepõhise majanduse liidriks saamiseks peaks EL leidma Euroopa viisi potentsiaali vallandamiseks ja standardite kehtestamiseks.

Eraelu puutumatuse, läbipaistvuse ja põhiõiguste kaitse eeskirjad

Euroopa Parlamendi liikmed on seisukohal, et eeskirjad peaksid põhinema sellistel ELi väärtustel nagu eraelu puutumatus, läbipaistvus ja põhiõiguste austamine. Andmete tasuta jagamine peab piirduma isikustamata andmetega või pöördumatult anonüümseks muudetud andmetega. Üksikisikutel peab olema täielik kontroll oma andmete üle ja nad peavad olema kaitstud ELi andmekaitse-eeskirjadega, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Parlament kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama koos teiste riikidega välja ülemaailmsed standardid, mis edendavad ELi väärtusi ja põhimõtteid, tagades samal ajal liidu turu konkurentsivõime säilimise.

Euroopa andmeruumid ja suurandmete taristu

Andmete vabast liikumisest juhindumist nõudes kutsusid parlamendiliikmed komisjoni ja liikmesriike üles looma valdkondlikke andmeruume, mis võimaldaksid andmeid jagada, järgides samal ajal ühiseid suuniseid, õiguslikke nõudeid ja protokolle. Pandeemiat silmas pidades märkisid parlamendiliikmed, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa ühisele terviseandmete ruumile.

Kuna andmestrateegia edu sõltub suurel määral info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristust, nõudsid parlamendiliikmed, et ELis kiirendataks selliste tehnoloogiate arengut nagu küberturvalisuse tehnoloogia, optilised kiud, 5G ja 6G, ning kiitsid heaks ettepanekud Euroopa rolli suurendamiseks superarvutite ja kvantarvutite valdkonnas. Nad hoiatasid, et võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks tegeleda piirkondadevahelise digitaalse lõhe kaotamisega, pidades eelkõige silmas COVID-19 järgset taastamist.

Suurandmete keskkonnajalajälg

Kuigi andmed võivad toetada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid ja ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, tekitab digitaalsektor rohkem kui 2 % ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Euroopa Parlamendi liikmed ütlesid, et digitaalsektor peab kasvades keskenduma oma CO2 jalajälje ja elektroonikaromude vähendamisele.

Andmevahetust käsitlevad ELi õigusaktid

Komisjon esitas 2020. aasta veebruaris Euroopa andmestrateegia kui osa enda digistrateegiast.

Loe lähemalt parlamendi seisukohast tehisintellekti küsimustes.


Andmevahetuse edendamiseks võttis 2022. aastal Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga vastu andmemääruse, mis on osa ELi andmestrateegiast. Selle eesmärk on suurendada andmete kättesaadavust ning tugevdada usaldust andmete jagamise ja vahendajate vastu. Määrus jõustub 2023. aasta septembris.

2023. aasta märtsi täiskogul leppis parlament kokku oma seisukohas ajakohastada Euroopa digiidentiteedi raamistik. Nüüd peab selle ühehäälselt kinnitama Euroopa Liidu Nõukogu.

Loe rohkem sellest, kuidas EL digimaailma kujundab