ELi vastus Ukraina põgenikekriisile
Venemaa sissetung Ukrainasse on sundinud miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma. Mida teeb EL nende aitamiseks ja oma välispiiride haldamiseks?
Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on tekitanud Euroopa lähiajaloo ühe suurima humanitaarkriisi ning jätkuv sõda põhjustab üha rohkem inimohvreid, hävingut ja sundrännet Ukraina piirides ja väljaspool seda.
Ukraina tsiviilelanikkond kannatab pommirünnakute ja vägivalla all, kusjuures hinnanguliselt kolmandik ukrainlastest on pidanud oma kodust lahkuma kas riigi teistesse osadesse või naaberriikidesse. 6. juuli seisuga on kogu Euroopas registreeritud üle 5,6 miljoni Ukraina pagulase, sealhulgas Poolas (1 207 750), Rumeenias (83 704), Moldovas (83 832), Slovakkias (80 533) ja Ungaris (26 199). Umbes 90 % neist on naised ja lapsed, kellel on ka suurem vägivalla ja väärkohtlemise, sealhulgas inimkaubanduse, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku lapsendamise ohvriks langemise oht.
Kuigi täpsed arvud on pidevas muutumises, on alates Venemaa sissetungi algusest koju tagasi pöördunud üle 2,5 miljoni ukrainlase. Osa lahkunuid pöördub tagasi piirkondadesse, mida sõja alguses ähvardasid Venemaa väed, kuid mida peetakse nüüd turvalisemaks.
Loe lähemalt rände kohta Euroopas
ELi rahalised vahendid eesliiniriikide toetamiseks
Sõjast tingitud pagulaskriis on vallandanud solidaarsus- ja abistamislaine kogu Euroopas ning EL ja selle liikmesriigid on andnud hädaabi põgenikele ja toetanud Ukrainaga piirnevaid riike.
24. märtsil kiitsid Euroopa Parlamendi liikmed heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku rakendada ühtekuuluvusmeetmeid pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE), mille eesmärk on suunata olemasolevad vahendid ümber ELi riikidele, kes pakuvad varjupaika Venemaa agressiooni eest põgenevatele inimestele. See võib hõlmata täiendavat 10 miljardit eurot React-EU fondilt, mis loodi sillaks COVID-19 eriolukorrameetmete ja ühtekuuluvusfondide vahel.
Parlament pikendas ühe aasta võrra – kuni 2024. aasta keskpaigani – Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi tegutsemisperioodi. See pikendamine võimaldab ELi riikidel kasutamata vahendid kiiresti ümber paigutada, et tegeleda põgenike sissevooluga Ukrainast, ning eeldatavalt vabaneb ligikaudu 420 miljonit eurot lisatoetusteks, nagu majutus, toit, tervishoid või lisatööjõud.
Täiendav abi nagu meditsiinivahendid, telgid ja elektrijõujaamad on jõudnud Ukrainasse ja selle naaberriikidesse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja RescEU meditsiiniliste varude kaudu.
23.–24. märtsil toimunud täiskogul nõustus Euroopa Parlamendi liikmed sellega, et Moldovale antakse lisaks välisrahastamise vajaduse katmiseks mõeldud makromajanduslikule finantsabile ka rahalist toetust pagulaste vastuvõtmiseks.
23. juunil kiitis parlament heaks 400 miljoni euro suuruse toetuspaketi, et aidata kõige suurema surve all olevatel liikmesriikidel võtta kiireloomulisi rände- ja piirihaldusmeetmeid. ELi vahenditega toetatakse Ukrainast põgenevate inimeste esmase vastuvõtu ja registreerimise kulude rahastamist Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tugevdamise kaudu.
Ajutine kaitse Ukrainast põgenevatele inimestele
Oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsioonis tunnustas Euroopa Parlament ajutise kaitse direktiivi esmakordset aktiveerimist pärast selle jõustumist 2001. aastal. Selle direktiivi eesmärk on anda ELis esialgu üheks aastaks viivitamata ajutine kaitse inimestele, kes põgenevad Ukraina sõja eest, sealhulgas Ukraina kodanikele, isikutele kolmandatest riikidest, kodakondsuseta isikutele või isikutele, kellel on Ukraina elamisluba.
See võimaldab põgenikel kasutada kogu ELis ühtlustatud õigusi, nagu elamisluba, võimalus töötada, eluase ning ligipääs sotsiaalhoolekandele ja arstiabile. Samuti nõustusid parlamendiliikmed lubama ajutise kaitse staatusega ukrainlastel jätkata ELis oma juhilubade kasutamist.
Ajutise kaitse või riiklike kavade alusel samalaadse kaitse saamiseks on Euroopas praeguseks registreerunud üle 3,6 miljoni inimese.
9. märtsil kutsusid Euroopa Parlamendi liikmed ELi üles võtma kasutusele korraliku rändesüsteemi, mille kaudu jagataks vastutust põgenike eest.
ELi rände- ja varjupaigapakt, mille üle peetakse veel läbirääkimisi, sisaldab solidaarsusmehhanismi, millega jagatakse vastutus kaitse eest ELi riikide vahel, ning meetmeid rändajate massilise sissevooluga tegelemiseks.
ELi välispiiride haldamine
4. märtsil väljastas Euroopa Komisjon uued suunised, et aidata ELi riikidel põgenike saabumist tõhusalt hallata ning abistada piirivalvureid, kes teostavad kontrolle Ukrainaga piirnevatel piiridel, mis hõlmavad ka haavatavate isikute piirikontrolli lihtsustamist ja ajutiste piiriületuspunktide loomist.
Parlament kiitis heaks ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kaasamise, et aidata Moldoval, kes ei ole ELi liige, hallata Ukrainast üle piiri tulevaid suuri inimhulki.
Lisateave
- Lühitutvustus: ukrainlaste abistamine ELi piiridel
- Lühitutvustus: Ukraina laste olukord
-
(ava uuel vahelehel)
Euroopa Komisjon: ELi abi Ukrainale
-
(ava uuel vahelehel)
Veebisait „EL toetab Ukrainat“ (inglise keeles)
-
(ava uuel vahelehel)
Veebisait „EL toetab Ukrainat“ (ukraina keeles)
- Resolutsioon Ukrainast põgenevate inimeste vastuvõtukulude rahastamise kohta (23. juuni)
