ELi tulevik: kuidas kasutada ära üleilmastumise pakutavaid võimalusi? 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Jaga seda lehte: 

Pidevalt areneva rahvusvahelise kaubanduse toel tekib juurde töökohti ja jõukust, kuid samal ajal võib globaliseerumise tõttu kaotsi minna piirkondade eripära.

Globaliseerumine: kuidas tõuseb sellest tulu? ©AP Images/European Union-EP  

Kuidas üleilmastumisest kasu saada ja vältida negatiivseid aspekte? Euroopa Komisjon on käinud välja ELi tulevikule globaliseerumise võtmes keskenduva aruteludokumenti ning sel puhul toimus arutelu parlamendi täiskogul teisipäeval, 16. mail. Teeme ülevaate Euroopa Parlamendi rollist.

Rahvusvahelisest kaubandusest annab Euroopa Liit kogu maailma lõikes kõige suurema osa, kasutades seejuures seda positsiooni kõrgete tootestandardite kehtestamiseks ja oma väärtuste levitamiseks mujal maailmas.

Euroopa Parlamendi saadikud on kaubanduskõnelustel oma sõna korduvalt sekka öelnud. Hiljuti ELi-Kanada vahel peetud läbirääkimistel seisis EP vastu algselt välja pakutud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korrale, kuna seda peeti erasektori süsteemiks, mis lähtub liialt ettevõtetest. Selle asemel kaasneb CETAga uus investeerimiskohtu süsteem, kus professionaalsete ja sõltumatute kohtunike nimetamise eest vastutavad EL ja Kanada.

 

Korduvalt on parlament toetanud meetmeid ebaausa konkurentsi vastu. Möödunud aastal palusid saadikud Euroopa Komisjonilt strateegiat, mille abil kaitsta ELi raudteetööstust odava kolmandatest riikidest pärit impordi vastu. Samuti on parlament nõudnud samme dumpingu ja subsideeritud importkauba vastu.

Võimalustest ja ohtudest kauplemisel Hiinaga teeb ülevaate parlamendi uuring.

Samuti on saadikud toetanud samme töötajate kaitsmiseks „sotsiaalse dumpingu“ vastu. Üheks näiteks on olukord, kus ELi ettevõtted registreerivad oma töötajad mõnes teises liikmesriigis, kus võrreldes firma asukohamaaga kehtib seal nõrgem tööjõuregulatsioon.

Konfliktimineraalid, piinamisvahendid

Tänavu märtsis kinnitas parlament määruse, mille eesmärgiks on tagada, et konfliktipiirkondadest pärit mineraalide hankimisel ei toetataks relvastatud konflikte ja inimõiguste rikkumisi. Õigusloomega sätestatakse konfliktipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja kulla importijatele kohustus teostada kontrolle oma tarneahelas, et tagada mineraalide vastutustundlik hankimine.

 

Lisaks on saadikud andnud heakskiidu eeskirjadele, mis tõkestavad kauplemist piinamisvahenditega.

Rõivatööstus, palmiõli

Tänavu aprillis kinnituse saanud resolutsiooni järgi tuleb ELis kehtestada reeglid, mille alusel peavad rõivatööstuse ettevõtted tagama, et kolmandatest riikidest allhankeid võttes on tagatud sealsetele töötajate ohutud töötingimused.

 

Kontrollimatu palmiõli tootmisega kaasneb vihmametsade hävitamine ning looduslikust elukeskkonnast on Kagu-Aasias ilma jäämas ninasarvikud, tiigrid ja orangutangid. Aprillis hääletuse läbinud resolutsioonis soovitab parlament võtta kasutusele ELi imporditava palmiõli ühtne sertifitseerimissüsteem ja loobuda palmiõli kasutamisest biokütuste tootmisel.

 

Koostöömajandus, koondatute toetamine

Mis puudutab uut sorti töökohti, siis koostöömajanduse platvormide heaks töötavatele inimestele tuleb tagada õiglased töötingimused ja sotsiaalkaitse, ütlevad saadikud.

 

Lisaks on parlament korduvalt toetanud vahendite eraldamist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist koondatute ümberkoolitamiseks. Mais andis EP eelarvekomisjon kinnituse 2,6 miljoni euro eraldamiseks, et aidata 821 endist Nokia töötajat Soomes.

Debatt Euroopa integratsioonist

Euroopa Komisjon esitab kokku viis aruteludokumenti, mis keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja rahandusküsimused.

Aruteludokumendid ei sisalda konkreetseid ettepanekuid, vaid ideid ja stsenaariume, pidades seejuures silmas Euroopat aastal 2025. Need dokumendid saavad olema aluseks debatile Euroopa integratsiooni tuleviku üle.

Tulevikuplaanid võtab septembris kokku Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kui esineb parlamendi ees traditsioonilise kõnega olukorrast Euroopa Liidus.

Loe Euroopa Liidu tuleviku kohta lähemalt.

See uudislugu on algselt avaldatud 9. mail.

Millistes valdkondades peab EL rohkem ära tegema? (Eurobaromeeter 2017) 
  • Rahu ja demokraatia edendamine maailmas – 73% vastanutest 
  • Majanduspoliitika – 58% vastanutest 
  • Välispoliitika – 57% vastanutest