ELi ja Jaapani suhted: uue kaubanduslepinguga algab uus ajastu  

 
 
©AP images/European Union-EP  

Tähtsa kaubanduslepingu ja strateegilise partnerluse lepingu sõlmimine tugevdab ELi ja Jaapani sidemeid

Euroopa Liit ja Jaapan tahavad oma häid partnerlussuhteid veelgi tugevdada, võttes arvesse pingelist rahvusvahelist olukorda ja protektsionismi suurenemist maailmas.


Kavandatav kaubandusleping lihtsustab Euroopa ettevõtetel Jaapanisse eksportimist, strateegiline partnerlus aitab aga tõhustada koostööd suurte ühiste probleemide, näiteks julgeoleku- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.


Euroopa Parlamendi detsembrikuisel täiskogu istungil toimus mõlema lepingu üle hääletus. Lepingud jõustuvad peale seda, kui ka nõukogu on need kinnitanud.


Kaubandus


ELi ettevõtjad ekspordivad Jaapanisse aastas rohkem kui 58 miljardi euro väärtuses kaupu ja 28 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaubandusleping aitab eksporti veelgi suurendada, kuna senised kaubandustõkked kõrvaldatakse. See tähendab muu hulgas 90% tariifide kaotamist, mis puudutab enam kui 90% EList Jaapanisse eksporditavatest kaupadest ja teenustest. Prognoosi kohaselt säästavad ELi eksportijad tänu tollimaksude kaotamisele umbes miljard eurot aastas. Lisaks tunnustab Jaapan rohkem kui 200 Euroopa konkreetsetest piirkondadest pärit põllumajandustoote eristaatust (tegemist on geograafilist tähist kandvate toodetega). Võetakse ka meetmeid mittetariifsete tõkete vähendamiseks. Sealjuures tuginetakse näiteks rahvusvahelistele normidele, mitte Jaapani erinõuetele.


Fraktsiooni S&D kuuluv Portugalist valitud parlamendiliige Pedro Silva Pereira, kes koordineerib kaubanduslepingu käsitlemist parlamendis, märgib, et see leping sõlmitakse olulisel ajal: „ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping on avatud, õiglast, väärtustel ja reeglitel põhinevat kaubandust toetav õigeaegne signaal, mis antakse ajal, kui USA president Donald Trump soosib protektsionismi ja korrapäratut kaubanduspoliitikat. Leping avab Euroopa Liidule võimalusi ka kogu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, eriti pärast USA lahtiütlemist Vaikse ookeani ülese partnerluse piirkondlikust vabakaubanduslepingust, ning aitab selles maailma piirkonnas levitada ELi väärtusi ja kõrgeid standardeid.“


Silva Pereira lisab, et leping puudutab enamat kui vaid kaubandust: „See leping soodustab mitte ainult tihedamaid kahepoolseid majandussidemeid, vaid ka konkreetset koostööd kestliku arengu valdkonnas, näiteks võitluses kliimamuutustega. Peale selle võib leping tõhustada mitmepoolsete küsimuste koordineerimist Jaapaniga ja aidata kujundada maailmamajanduse reegleid kooskõlas meie kõrgete standardite ja ühiste väärtustega inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi vallas.“


Strateegiline partnerlus


Strateegilise partnerluse leping on õiguslikult siduv kokkulepe, mis hõlmab koostööd mitmes valdkonnas. Fraktsiooni PPE kuuluv Sloveeniast valitud parlamendiliige Alojz Peterle, kes on strateegilise partnerluse lepingu käsitlemise koordinaator, ütleb selle kohta: „Leping aitab süvendada koostööd Jaapaniga kõigis tähtsates sektorites, hõlmates näiteks kliimamuutuste, terviseuuringute ja küberkuritegevuse vastase võitlusega seotud probleeme. See partnerlus on vastus praegustele ülemaailmsetele probleemidele, mis ületavad riigipiire, ja kinnitab ka meie kindlat seotust rahvusvahelise reeglitepõhise korraga.“


Eeskuju teistele riikidele


Mõlemad eespool tsiteeritud parlamendiliikmed leiavad, et Jaapaniga sõlmitavad lepingud võivad olla eeskujuks ka teiste riikidega koostöö arendamisel.


Silva Pereira toonitab: „See on esimene ELi kaubandusleping, milles sisaldub kohustus rakendada Pariisi kliimakokkulepet ning kus on eraldi peatükid ettevõtte üldjuhtimise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta. Leping järgib ka ELi kõrgeid keskkonnakaitse, tarbijakaitse, toiduohutuse ja töötajate õiguste kaitse norme ning kaitseb avalikke teenuseid ja reguleerimisõigust.“


Peterle lisab: „Need kaks lepingut on võimalikuks saanud tänu sellele, et EL ja Jaapan on lähedaste vaadetega partnerid, kellel on ühised demokraatlikud väärtused ja ühine käsitus üleilmsest kaubandusest ja koostööst... Kõrged standardid ja valmisolek tegeleda praeguste ülemaailmsete probleemidega peaksid olema tulevaste koostöölepingute aluseks.“