Globaliseerumine: kuidas ELi kaubanduspoliitika aitab inimõigusi edendada? 

 
 
Tekstiili import: Euroopa Parlamendi liikmed tahavad piirata töötajate ekspluateerimist  

Globaliseerumine ja rahvusvaheline kaubandus võivad mõjutada inimõigusi, mistõttu ELi kaubanduspoliitika sisaldab vahendid nende kaitsmiseks. Järgnevalt selgitame täpsemalt.

Rahvusvahelisel kaubandusel ja globaliseerumisel on suur potentsiaal töökohtade loomiseks nii ELis kui ka väljaspool liitu. Samas võib tihenev ülemaailmne konkurents ohustada inimõigusi, tuues näiteks kaasa töötajate ekspluateerimise. Kuna inimõigused on ELi välispoliitika prioriteet, kasutab EL kaubanduspoliitikat inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks ELi mittekuuluvates riikides nii sooduskaubanduse kui ka ühepoolsete kaubanduspiirangute abil.

Kaubandussoodustused

Üks peamisi ELi inimõiguste ja tööõiguste kaitsmise vahendeid ELi mittekuuluvates riikides on üldine soodustuste süsteem (GPS). Selle süsteemiga on 90 arenguriigi kaupadele tagatud eelistingimustel pääs Euroopa Liidu turule. Eelistingimuste andmine sõltub muu hulgas ka sellest, kas need riigid austavad inimõigusi. Süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste korral võib neilt soodustused ära võtta.

ELi strateegia eesmärk on edendada järkjärgulist arengut dialoogi ja järelevalve kaudu. Sanktsioone kasutatakse vaid äärmuslikel juhtudel. GPSi soodustuste andmine on peatatud kolmel korral: Myanmarile 1997. aastal, Valgevenele 2007. aastal ja Sri Lankale 2010. aastal.

Kuigi tänu kõnealusele süsteemile on soodustusi saavad riigid teinud inimõiguste edendamiseks seadusandlikke ja institutsioonilisi muudatusi, on need mõnes riigis olnud üpris aeglased.

Kaubanduspiirangud

EL võib kehtestada importijatele ka ühepoolsed kaubanduspiirangud või hoolsuskohustused, tagamaks, et ELiga kauplemisest saadud raha ei kasutata nendes riikides konfliktide ja inimõiguste rikkumiste rahastamiseks.

EL on kehtestanud ka ranged nõuded, et hoida ära Euroopa kaupade ja tehnoloogiate kasutamine ebaeetiliste kavatsustega kusagil mujal, näiteks meditsiiniotstarbeliste ainete kasutamist hukkamisel.

Samuti on piiratud selliste toodete import, mille tootmine on seotud inimõiguste rikkumisega, sealhulgas konfliktimineraalid ja piinariistad.

Konfliktimineraalide impordikeeld

EL on astunud samme konfliktipiirkondadest pärit mineraalide impordi keelustamiseks.

Kui EL mõistis, kui suur mõju on teemantide rahvusvahelisel kaubandusel inimõigustele, võttis ta 2002. aastal vastu eeskirjad, millega keelatakse igasugune töötlemata teemantide import ilma päritolusertifikaadita. Samuti on konfliktidest lõhestatud riikidest tihtipeale pärit ka mineraalid, mida kasutatakse näiteks kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmiseks. ELi eksporditud mineraalainetest saadud tuluga on sageli toetatud relvastatud ülestõuse.

Selleks et hoida ära rahvusvahelise mineraalikaubanduse kasutamist konfliktide rahastamiseks ja inimõiguste rikkumisteks, võttis Euroopa Parlament 2017. aastal vastu määruse, millega kohustatakse ELi importijaid nõuetekohaselt kontrollima tina, volframi, tantaali ja kulla tarnijaid. Määrus hakkab täiel määral kehtima 2021. aastal.



Piinariistade ekspordikeeld

ELi normidega on keelatud igasugune kauplemine kaupade ja teenustega, mida võidakse kasutada piinamiseks või hukkamiseks.

Alates 2004. aastast kehtib ekspordikontrollisüsteem, mille abil kontrollitakse selliste kaupade eksporti, mida saaks kasutada ka inimeste väärkohtlemiseks. Luba on vaja õiguspärasel eesmärgil kasutatavatele kaupadele, mida on võimalik kasutada ka inimõiguste rikkumiseks, näiteks meditsiiniotstarbelised ained.

Sätestatud on ka selliste julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise eesmärgil kasutatavate esemete turustamise ja transiitveo keeld, millel ei olegi muud praktilist otstarvet kui hukkamine või piinamine, nagu elektritoolid või automaatsed keemilise aine manustamise süsteemid.

Selliste kaupade ekspordi kontroll, mida saab kasutada inimõiguste rikkumiseks

EL on kehtestanud nõuded, millega tagatakse, et Euroopas algselt tsiviilkasutuseks loodud tooteid ja tehnoloogiaid ei saaks kasutada inimõiguste rikkumiseks.

Kahesuguse kasutusega kaubad on kaubad, tarkvara või tehnoloogia, mida saab lisaks nende esialgsele otstarbele kasutada pahatahtlikul eesmärgil. Näiteks võidakse neid kasutada relvade väljatöötamiseks, terrorirünnakute toimepanemiseks, inimeste järel luuramiseks, või arvutisüsteemidesse sisse murdmiseks, arvutite häkkimiseks või mobiiltelefonide pealtkuulamiseks.

Arutlusel on õigusnormide ajakohastamine, mis hõlmab kahesuguse kasutusega kaupade rangemat ekspordikontrolli, vahendamist, transiiti ja edasitoimetamist ning tehnoloogia arenguga arvestamist. Ekspordikontrolli toetatakse ELi ühise kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga.

ELi õigusnormid töötajate ekspluateerimise ärahoidmiseks

2017. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni, milles nõutakse ELi normide kehtestamist, millega kohustatakse tekstiil- ja rõivatoodete tarnijaid järgima töötajate õigusi. Parlament tegi ettepaneku võtta kasutusele hoolsuskohustuse süsteemi, mis tähendab seda, et enne kaubanduslepingu sõlmimist uuritakse asjaomase riigi inimõiguste standardeid. ELi mittekuuluvad riigid peavad järgima ELi norme, et toota kestlikult ja eetiliselt valmistatud tekstiilitooteid. Samuti soovib parlament, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid partnerriikidega valmisriiete sektoris Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardeid palkade ja töötundide kohta.


Laps ja sunniviisiline töö

Euroopa Parlamendi 2016. aasta resolutsiooniga kutsutakse üles leidma viise, kuidas tuvastada sunniviisilist tööd ja lapstööjõu kasutamist. Nende hulka kuuluvad lapstööjõuvabade toodete märgistamine, kaubandussoodustuste andmine teatavaid tööstandardeid järgivatele riikidele ning lapstööjõu valmistatud toodete impordi keelustamine.

Tõhusa jälgimismehhanismi rakendamine oleks suunatud niisuguste toodete täielikule keelustamisele. Resolutsioonis nõutakse sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamist keelavate sätete lisamist ELi lepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidesse, et edendada inimõigusi rahvusvahelise kaubanduse kaudu.

Lisateave Euroopa Liidu ja globaliseerumise kohta

Lisateabe saamiseks tutvuge järgmiste artiklitega: