Parlament teeb tööd ohu kõrvaldamiseks: tutvu terrorismivastase õigusloomega  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Terroriaktide ettevalmistamisele kaasaaitamine, sealhulgas vastaval eesmärgil toimuv reisimine, muutub Euroopa Liidus karistatavaks, sätestab neljapäeval, 16. veebruaril täiskogul vastu võetud uus direktiiv. Samuti sai kinnituse määrus, mille alusel hakkab ELi välispiiril toimuma nii ühenduse kui kolmandate riikide kodanike süstemaatiline kontroll. Terrorismi vastu suunatud õigusloomest saab ülevaate meie infograafiku abil.

Direktiivi järgi muutub karistatavaks terrorismi eesmärgil toimuv reisimine. Sealhulgas näiteks ISISe heaks võitlema minek Süüriasse ja reisimine ühest liikmesriigist teise terrorirünnaku korraldamise eesmärgil. Monika Hohlmeieri raport (EPP, DE) raport võeti vastu 498 häälega. Vastu oli 114, erapooletuid 29.


"Oleme suutnud saavutada hea tasakaalu julgeoleku tagamise ja samal ajal põhiõiguste range järgimise vahel, sest julgeolekul ilma õigusteta pole mõtet," lausus Hohlmeier kolmapäeval istungitesaalis peetud debatil.


Samuti muutub uue õigusloome alusel karistavaks väljaõppe saamine või selle andmine. Olgu siis tegemist treeninglaagris viibimisega välismaal või kodus instruktsioonide saamisega läbi veebi.


Lisaks katab õigusloome terrorismile kaasaaitamiseks mõeldud rahaliste vahendite kogumist ning terroristide tegevuse ülistamist.   


Liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmiseks aega 18 kuud.


Samuti andsid saadikud neljapäeval toetuse määrusele, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata andmebaaside abil süstemaatiliselt kontrollima ELi välispiiri ületavaid ühenduse ja kolmandate riikide kodanikke. See peab tagama, et piiriületajad ei ohusta avalikku korda ega sisejulgeolekut.


Monica Macovei raport sai kinnituse 469 häälega. Vastu oli 120, erapooletuid 42.


Euroopast pärit välisvõitlejad


Radikaliseerunud Euroopa Liidu kodanikud, kes on käinud võitlemas Süürias ja Iraagis, kujutavad endast aina suuremat ohtu. Mitmete hiljuti ELis aset leidnud terrorirünnakute taga on olnud „kodukasvanud“ terroristid või Euroopasse naasnud välisvõitlejad.


Hinnanguliselt 5000 eurooplast on liitunud Süürias ja Iraagis äärmusrühmitustega. Suurem osa Euroopast tulnud välisvõitlejatest pärineb Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja Belgiast.


Välisvõitlejatest naaseb Euroopasse hinnanguliselt 20–30 protsenti. Samas hoiatab Europol, et kui nn Islamiriiki tabavad märkimisväärsed kaotused, võib naasvate võitlejate hulk kasvada.


Lisaks on tõusmas „üksikute huntidena“ tegutsejate arv. Tegemist on terroristidega, kes toimetavad üksi, tegemata koostööd erinevate rakukeste või rühmitustega. See tähendab, et nende tabamine ja jälgimine on oluliselt keerulisem.


Parlamendi tööl võitluses terrorismiga hoiab silma peal põhjalik ülevaade. Praeguseks vastu võetud ja veel töös oleva õigusloome koondab infograafik.