ELi terrorismivastased meetmed  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Flowers and a placard reading "I am Samuel" are placed at the entrance of a middle school in Conflans-Sainte-Honorine ©Bertrand GUAY/AFP  

Terrorismi tõkestamiseks tuleb lahendada välisvõitlejate ja piirikontrolliga seotud probleemid ning sulgeda terrorismi rahastamisallikad. Tutvuge ELi terrorismivastase poliitikaga.

ELi meetmed uute terrorirünnakute ennetamiseks hõlmavad põhjalikumat piirikontrolli, paremat politsei- ja õiguskoostööd kahtlusaluste jälgimisel ja kurjategijate jälitamisel, terrorismi rahastamisallikate sulgemist, võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu, radikaliseerumise vähendamist ja muud.

Lisateave terrorirünnakute, surmade ja vahistamiste kohta ELis 2019. aastal

Kuidas EL terrorismi määratleb?

 

ELi ühine terroriaktide õiguslik määratlus on sätestatud terrorismivastase võitluse direktiivis. Terrorikuriteod on teod, mille eesmärk on

  • elanikkonna tõsine hirmutamine,
  • valitsuse või rahvusvahelise organisatsiooni õigusvastane sundimine mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma, või
  • mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poliitiliste, põhiseaduslike, majanduslike või sotsiaalsete struktuuride märkimisväärne tasakaalust väljaviimine või nende hävitamine.

Piirikontrolli tugevdamine

 

Schengeni ala julgeoleku tagamiseks kehtestati 2017. aasta aprillis süstemaatiline kontroll ELi välispiiril, kusjuures kontrollitakse kõiki ELi sisenejaid, liidu kodanikud kaasa arvatud.

Et registreerida kolmandate riikide kodanike liikumist Schengeni alal ja kiirendada kontrolli, leppisid Euroopa Parlament ja liikmesriikide ministrid novembris 2017 kokku uues sisenemise ja lahkumise registreerimise süsteemis, mis peaks toimima hakkama alates 2020. aastast. ELi mittekuuluvatest riikidest saabuvaid reisijaid, kes ei vaja liitu sisenemiseks viisat, kontrollitakse ETIASe süsteemi (ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi) abil. Süsteem peaks olema kasutatav alates 2021. aastast.

Ajutine piirikontroll

 

Et takistada terroristide vaba liikumist ELis, on mitu riiki kehtestanud oma piiridel ajutise kontrolli. Euroopa Parlament peab sisepiirikontrolli põhjendamatuks ja Schengeni ala ohustavaks ning pooldab selle kasutamist üksnes viimase abinõuna.

Selle kohta saab lähemalt lugeda meie Schengeni piiride teemalisest artiklist.

Välispiiride kindlustamine

 

Et tulemuslikult kindlustada Euroopa Liidu 13 000 km pikkune maapiir ja peaaegu 66 000 km pikkune merepiir, peaks Euroopa piiri- ja rannikuvalve käsutuses 2027. aastaks olema 10 000 piirivalvurist koosnev alaline korpus. Uus alaline korpus võiks liikmesriikide taotlusel täita piirikontrolli- ja rändehaldusülesandeid ning võitleks piiriülese kuritegevuse vastu.

Terroristidest välisvõitlejate peatamine

 

Alates 2015. aastast on ELis sagenenud usulise taustaga terrorirünnakud. Arvatakse, et 2017. aastaks oli arvatavalt 5000 inimest reisinud EList Süüria ja Iraagi konfliktipiirkondadesse, et ühineda džihadistlike terrorirühmitustega, kuid selliste inimeste arv on pärast seda märkimisväärselt vähenenud.


2019. aastaks olid mõned neist välisvõitlejatest teadete kohaselt tagasi pöördunud, kuid sadu Euroopa Liidu kodanikke, kellel on sidemeid Islamiriigiga, on endiselt Iraagis ja Süürias.

Et kriminaliseerida selline tegevus nagu terrorismiväljaõppes osalemine või terrorismi eesmärgil reisimine, samuti sellise reisimise korraldamine või hõlbustamine, on ELis kehtestatud kogu liitu hõlmavad terrorismivastased õigusaktid, mis koos uue välispiirikontrolliga aitavad välisvõitlejate liikumist takistada.

Lennureisijate andmete kasutamine

 

ELi saabuvaid ja liidust lähtuvaid lende korraldavad lennufirmad on kohustatud edastama riigiasutustele oma reisijate andmed, nagu nimed, reisikuupäevad, teekond ja makseviis.

Neid broneeringuandmeid kasutatakse terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, tuvastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Läbirääkimised broneeringuinfo kasutamise üle kestsid üle viie aasta. Parlament nõudis erimeetmeid tundlike andmete kaitseks (näiteks rassiline kuuluvus, usutunnistus, poliitilised seisukohad, tervislik seisund või seksuaalne sättumus) ja üldist andmekaitset.

Selle kohta saab lähemalt lugeda meie broneeringuinfo teemalisest artiklist.

Tõhusam teabevahetus

Kurjategijad ja terroristid kasutavad piirivalve ja politsei eksitamiseks sageli mitut komplekti võltsitud isikuandmeid. See näitab, kui tähtis on tõhus teabevahetus liikmesriikide õiguskaitse-, kohtu- ja luureasutuste vahel.

2018. aastal lepiti kokku uued reeglid, millega tugevdati Schengeni infosüsteemi, võttes kasutusele uut liiki hoiatusteated terrorismiga seotud tegevuse puhuks. Infosüsteem võimaldab politsei- ja piirivalveametnikel sisestada teateid tagaotsitavate või kadunud isikute ja kadunud või varastatud vara kohta ning sisestatud teadetega tutvuda.

Et praeguseid ja tulevasi andmebaase arukamalt ja sihipärasemalt kasutada, peaksid ELi infosüsteemid, mis aitavad hallata piire, julgeolekut ja rännet, võimaldama andmevahetust. See uus koostalitlus peaks käivituma pärast 2023. aastat ning looma ühtse liidese otsinguteks ja biomeetriliseks võrdlemiseks, et hõlbustada inimeste tuvastamist.

ELi politseiamet Europol toetab liikmesriikide politseiasutuste teabevahetust. 2016. aasta mais nõustus parlament Europoli volituste laiendamisega, et terrorismi vastu tõhusamalt võidelda. Ühtlasi nõustus parlament eriüksuste loomisega, nagu Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, mis alustas tööd 25. jaanuaril 2016.

Võitlus terrorismi rahastamise vastu

 

Tõhus viis terroriste takistada on ära lõigata nende rahastamisallikad ja tõkestada logistika. Selleks ajakohastas Euroopa Parlament 2018. aastal rahapesuvastase direktiivi. See suurendab läbipaistvust äriühingutega seotud inimeste suhtes ning käsitleb virtuaalvaluutade ja anonüümsete ettemaksekaartidega seotud riske.

Rahapesu on kuritegu kõigis ELi liikmesriikides, kuid määratlused ja karistused erinevad. Kuritegelikku rahastamist käsitlevad uued eeskirjad kõrvaldavad need seaduselüngad.

Arvatakse, et kuritegevusega teenitakse Euroopas igal aastal ligikaudu 110 miljardit eurot. Üksnes 1,1% kriminaalsest tulust õnnestub edukalt konfiskeerida. Oktoobris 2018 lepiti kokku uued eeskirjad, et lihtsustada kuritegeliku vara konfiskeerimist ja külmutamist kogu ELis.

Kõiki neid uusi eeskirju kohaldatakse alates 2020. aastast.

Ohtlike relvade kättesaadavuse vähendamine

 

EL teeb kõik võimaliku, et ohtlikud relvad ei satuks valede inimeste kätte.

Tulirelvade direktiivi läbivaatamisega kaotati seaduslüngad, mis võimaldasid terroristidel kasutada ümbertehtud relvi, mida tehti näiteks 2015. aasta Pariisi terrorirünnakutes. Muudetud direktiivi kohaselt peab liikmesriikidel olema nõuetekohane seiresüsteem. Erandid jahimeestele, muuseumidele ja kollektsionääridele jäävad siiski kehtima.

ELis toimunud terrorirünnakutes on enamasti kasutatud isevalmistatud pomme. Euroopa Parlamendis 2019. aasta aprillis kokku lepitud rangemad eeskirjad raskendavad terroristidel lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajalike koostisosade hankimist.

Radikaliseerumise ennetamine

 

Terroristid ja äärmuslased levitavad interneti kaudu propagandat ja õhutavad radikaliseerumisele. Parlament soovib, et internetiettevõtted, nagu Facebook või YouTube, oleksid kohustatud eemaldama terroristliku veebisisu ühe tunni jooksul pärast ametiasutustelt vastava korralduse saamist.

Vaadake, kuidas EL küberturvalisust suurendab.

Radikaliseerumine ja võitlus selle vastu oli üks terrorismi käsitleva erikomisjoni põhiteemadest. Erikomisjon lõpetas oma aastapäevad kestnud töö detsembris 2018. Parlament peab vajalikuks koostada ELi jälgimisnimekirja vihaõhutajate kohta, kuna nad võivad praegu ühest Euroopa riigist teise liikudes tegutseda, ilma et neid avastataks. Ka soovitavad parlamendiliikmed radikaliseerunud vangid teistest kinnipeetavatest eraldada ning korraldada ELi ja liikmesriikide ametnikele radikaliseerumist käsitlevaid erikoolitusi.



Enamiku Euroopas toimunud terrorirünnakutest on sooritanud kodukootud terroristid, st ELis sündinud Euroopa kodanikud, kes on radikaliseerunud isegi ilma Euroopast lahkumata. Parlament esitas juba 2015. aastal ettepanekud radikaliseerumise ja äärmusluse vastu võitlemiseks vanglates ning interneti, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kaudu.

ELi lisaväärtus

 

ELi liikmesriikide terrorismivastane koostöö toimub peamiselt liidu tasandil, kuigi võitlus kuritegevuse vastu ja julgeoleku tagamine kuulub esmajärjekorras liikmesriikide pädevusse.

ELi tähtsate terrorismivastaste õigusaktide üle otsustavad Euroopa Parlamendi liikmed koos liikmesriikide ministritega. Tavapäraselt valvab Euroopa Parlament põhiõiguste ja isikuandmete kaitse järele, mida on vaja eelkõige kriisist tingitud poliitika ja tegevussurve puhul.

Euroopa julgeolek on ELi institutsioonide ühine prioriteet. ELi terrorismivastane strateegia jaguneb neljaks: ennetamine, kaitse, jälitamine ja reageerimine. ELi julgeolekuliidu strateegia eesmärk on hõlbustada liikmesriikide koostööd kolmes prioriteetses valdkonnas: võitlus organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu, terrorismivastane võitlus ja võitlus radikaliseerumise vastu. Samuti tegutseb EL oma välisjulgeoleku suurendamiseks koostöös ELi mittekuuluvate riikidega.

Lisateave džihaaditerrorismi kohta ELis.