Terrorism Euroopa Liidus: arvud ja faktid 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Terrorirünnakute ja nendes hukkunute arv ELis vähenes 2018. aastal märkimisväärselt: 2018. aastal hukkus 13 inimest, 2017. aastal 62. Joonisel näete arvulisi muutusi alates 2014. aastast.

Infograafik  

2018. aastal hukkus džihaadi terrorismi tagajärjel vähem inimesi ja hoiti ära rohkem rünnakuid. Europoli tegevdirektori Catherine De Bolle’i sõnul on sellest hoolimata sisejulgeolekuoht endiselt suur.

„Konfliktipiirkondadest pöördub tagasi vähe inimesi, kuid oht on endiselt suur,” ütles De Bolle 4. septembril kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis toimunud aruande esitlusel. Aruanne käsitleb terrorismi olukorda ja suundumusi 2019. aastal.

„Iraagis ja Süürias peetakse endiselt kinni sadu Euroopa kodanikke, sealhulgas naisi ja lapsi. Konfliktipiirkondades, kus lapsed on ikkagi ohvrid, võib kokkupuude ideoloogilise ajupesu ja väljaõppega kujutada endast ka võimalikku ohtu edaspidiseks,” lisas ta.

Seetõttu oli terrorism 2018. aastal ELi liikmesriikide julgeolekule jätkuvalt suur oht. Džihadistide rünnakutes, mis toimusid Trèbes’is, Pariisis, Liège’is ja Strasbourgis, hukkus kokku 13 inimest ning vigastada sai veel rohkem inimesi.


Vähem terrorirünnakuid ja nendes hukkunuid

Europoli andmetel kaotas 2018. aastal ELis džihadistide toime pandud 24 rünnakus elu 13 inimest. 2017. aastal hukkus usulistel põhjustel korraldatud 33 rünnakus 24 inimest.

Džihaadivõitlejate korraldatud 24 rünnakust toimus 10 Prantsusmaal, 4 Ühendkuningriigis, 4 Madalmaades, 2 Saksamaal ning 1 Hispaanias, Rootsis, Itaalias ja Belgias.

Eelmisel aastal loeti „õnnestunuks“ 7 rünnakut – 3 Prantsusmaal, 2 Madalmaades, üks Belgias ja üks Ühendkuningriigis, sest saavutasid riigivalitsuste hinnangul oma eesmärgi. Nelja rünnaku korraldamist tunnistas nn Islamiriik (IS). Üldarv on väiksem kui 2017. aastal, mil õnnestus viia lõpule 10 džihadistlikku rünnakut.


Ärahoitud või läbikukkunud rünnakud

2018. aastal ebaõnnestus üks džihaadivõitleja rünnak Hispaanias ja teatati 16 ärahoitud rünnakust. Vastavad arvud 2017. aastal olid 12 ja 11.

Džihaadivõitlejad korraldasid rünnakuid enamasti nugade ja tulirelvadega ning valdavalt olid need suunatud tsiviilisikute vastu. Ära suudeti hoida kõik rünnakud, milles plaaniti kasutada lõhkeaineid. Enamik terroriste tegutses või kavatses tegutseda üksinda.

2018. aastal vahistati džihaadi terrorismiga seotud kuritegude kahtlustusega 511 isikut. Enamik vahistamisi toimus Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Belgias, seejärel, kahanevas järjekorras, Madalmaades, Saksamaal ja Itaalias. Ka see arv on väiksem eelmise aasta omast, mil 18 ELi liikmesriigis peeti kinni 705 inimest.


Koostöö ELis

ELi liikmesriikide tugevdatud koostöö ja teabe jagamine on aidanud rünnakuid ära hoida ja neutraliseerida või nende mõju piirata, väitis De Bolle: „Olen veendunud, et vägivalla vähenemisele Euroopas on aidanud oluliselt kaasa õiguskaitse- ja julgeolekuorganite, riigiasutuste, eraettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide pingutused, mida nad on teinud terrorismi vastu võitlemiseks”.

„Euroopa on alates 2014. aastast olnud tunnistajaks terroristliku vägivalla sagenemisele, ning riigiasutused ja eraorganisatsioonid, kes on tavaliselt tegutsenud eraldi, on leidnud uusi ja loomingulisi koostööviise,” lisas De Bolle.


Terroristid ei kasuta süstemaatiliselt rändeteid

Mõned tunnevad muret ohu pärast, mida kujutavad endast migrandid, kes püüavad Euroopasse tulla. Aruandes tunnistatakse, et mõned terroristid on sisenenud ELi pagulastena, kuid selles rõhutatakse, et seda ei tehta süstemaatiliselt: „Ei ole konkreetset tõendit selle kohta, et terroristid kasutaksid süstemaatiliselt pagulaste voogusid, et siseneda märkamatult Euroopasse.”