Schengen: Euroopa piirideta ala 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Autod piirikontrolli järjekorras  

ELis passita reisimist võimaldav Schengeni ala on Euroopa integratsiooni üks selgematest saavutustest. Tutvume sellega lähemalt.

Mis on Schengeni ala?

Schengeni ala on üks Euroopa Liidu alustalasid. See loodi passikontrollide kaotamisega 1995. aastal. ELi kodanikel on sellest ajast olnud vaba liikumise õigus. See tähendab, et nad võivad elada, õppida, töötada ja pensionipõlve veeta kõikjal ELis. Schengeni alast saavad kasu ka turistid ja ettevõtjad.

 

Loe, kuidas Covid-19 mõjutab liikumisvabadust Euroopa Liidus.

 

Schengeni riigid

Schengeni ala hõlmab 26 riiki: neist 22 on ELi liikmesriigid ja neli asuvad väljaspool liitu. Need on Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.

 

Schengeni alasse kuuluvad peaaegu kõik liikmesriigid, välja arvatud viis: Iirimaa, kes säilitas loobumisklauslid ja haldab oma ühist reisipiirkonda, ning Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia, kes Schengeni ala kandidaatriigid.

 

Uuri lähemalt Schengeni ala laienemise kohta.

 

Eesmärk ja kasu

Iga päev reisib üle ELi sisepiiride ligikaudu 3,5 miljonit inimest. Vaba liikumine võib praktikas tähendada eri õigusi eri inimestele, nagu näiteks turistidele või peredele.

 

Kõik ELi kodanikud võivad viibida kehtiva passi või isikutunnistuse alusel teises ELi riigis turistina kuni kolm kuud. Samuti võivad nad elada teises liikmesriigis töö tõttu ning seejuures on neil õigus võrdsele kohtlemisele selle riigi kodanikega. Ettevõtjatel on asutamisvabadus ja üliõpilastel on õigus õppida kõikjal ELis.

 

Kui ELi sisepiirid uuesti suletaks, oleks hinnanguline kulu 10 aasta jooksul 100–230 miljardit eurot ning see takistaks 1,7 miljoni inimese piiriülest pendelrännet.

Schengeni ala kaart  

Julgeoleku tagamine

 

Schengeni eeskirjadega kaotatakse sisepiirikontroll ning samas ühtlustatakse ja tugevdatakse Schengeni ala välispiiride kaitset. Schengeni alasse sisenenud inimesed võivad reisida ühest riigist teise ilma piirikontrolli läbimata. Riigi ametiasutused võivad siiski inimesi sisepiiridel või nende lähedal kontrollida, kui politsei teabest ja kogemustest lähtuvalt on vaja järelevalvet ajutiselt suurendada.

 

Schengeni eeskirjadega nähakse ka ette ühine viisapoliitika kolmandate riikide reisijate lühiajalise ELis viibimise jaoks ning aidatakse osalevatel riikidel ühendada kuritegevuse vastases võitluses jõud, tehes politsei- ja õigusalast koostööd.

 

Schengeni infosüsteemi tõhustatakse, et tagada eurooplaste suurem julgeolek. Tutvuge muudatustega läbi infograafikute.

Schengeni ala on üks Euroopa Liidu alustalasid ©AP Images / Euroopa Liit – EP  

Välis- ja sisepiirid

Schengeni eeskirjade toimimist mõjutas ELi suunduvate rändevoogude suurenemine 2015. aastal ja julgeolekuprobleemide kasv, sealhulgas terroristlik ja piiriülene kuritegevus, mille tulemusel mitmed liikmesriigid taaskehtestasid piirikontrolli.

 

Parlament kritiseeris 30. mail 2018 vastu võetud raportis sisepiirikontrolli jätkamist Schengeni alal. Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad selgemaid tingimusi, mis käsitleksid selle kasutamist viimase abinõuna.

Probleemid ja ELi pakutavad lahendused

Rände ja enda välispiiri julgeoleku haldamine on Euroopa jaoks keerukas ülesanne. ELi välispiiridel tuvastati 2015. aastal 1,83 miljonit ebaseaduslikku piiriületust. Kuigi see arv vähenes 2019. aastaks 141 846ni, püüab EL oma välispiirikontrolli veelgi tugevdada ja varjupaigataotlustega tõhusamalt tegeleda.

 

Probleemid on toonud piirihalduspoliitikas kaasa märkimisväärseid muudatusi. Näiteks on loodud vahendid ja ametiasutused nagu Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ning uus Euroopa Liitu sisenemise ja sellest lahkumise registreerimise süsteem Schengeni ala välispiiridel.

 

Reisijad, kes viisat ei vaja, läbivad edaspidi kontrolli juba enne ELi saabumist. Selleks kasutatakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS), mis võimaldab avastada kurjategijaid, terroriste ja muid ohtlikke isikuid enne nende ELi saabumist. Kontrollid võivad alata juba 2021. aastal.

 

Lisaks on Euroopa Parlamendi liikmed heaks kiitnud kava anda Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile 2027. aastaks 10 000 piirivalveametnikust koosnev alaline korpus, et suurendada Euroopa julgeolekut.