Kaitseküsimused: kas Euroopa Liit loob endale oma sõjaväe?
Euroopa Liidul ei ole oma sõjaväge ning kaitseküsimused kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse. Siiski on liit teinud jõupingutusi kaitsekoostöö tihendamiseks.
Alates 2016. aastast on Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika märkimisväärselt arenenud. Käima on lükatud mitu algatust, mille eesmärk on tihendada koostööd ja suurendada Euroopa kaitsesuutlikkust.
ELilt oodatakse kaitseküsimustes suuremat aktiivsust
81% ELi kodanikest pooldab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (vastavalt 2022. aasta Eurobaromeetri uuringule vähemalt kaks kolmandikku kodanikest igast ELi liikmesriigist). Umbes 93% kodanikest nõustub, et liikmesriigid peaksid ELi piire ühiselt kaitsma. 85% kodanikest arvab, et kaitsealast koostööd tuleks ELi tasandil suurendada.
81%
ELi kodanikest pooldab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat
Ka liidu juhid saavad aru, et ükski liikmesriik ei tule praeguste julgeolekuohtudega üksinda toime. 2017. aastal nõudis Prantsusmaa president Emmanuel Macron Euroopa ühise sõjalise projekti käimalükkamist. 2018. aasta novembris ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel Euroopa Parlamendis peetud kõnes, et me peaksime kõik püüdlema selle poole, et luua ühel päeval Euroopa enda armee. Julgeoleku- ja kaitseliidu loomine oli ka von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni jaoks oluline prioriteet.
Kaitsekoostöö tõhustamise meetmed
ELi ühine kaitsepoliitika on ette nähtud Lissaboni lepinguga, täpsemalt Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 2. Lepingu kohaselt on aga riikide endi kaitsepoliitika, kaasa arvatud NATO liikmesus või neutraalsus, samuti äärmiselt tähtis.
Euroopa Parlament jätkab riikivahelise koostöö toetamist, investeeringute suurendamist ja ressursside ühendamist eurooplaste paremaks kaitseks.
Samuti on EL teinud viimastel aastatel ulatuslikke algatusi ressursside ja tõhususe suurendamiseks, koostöö hõlbustamiseks ja suutlikkuse parandamiseks.
- 2017. aasta detsembris alustati alalist struktureeritud koostööd (PESCO). Praegu hõlmab koostöö 47 konkreetset projekti, millega seoses on osalejad võtnud siduvaid kohustusi. Selliste projektide sekka kuuluvad näiteks Euroopa meditsiinistaap, mereseiresüsteem, vastastikuse abi andmine küberjulgeolekuga seotud probleemide korral, kiirreageerimisrühmad ning ELi ühine luurekool.
- 2017. aasta juunis loodi Euroopa Kaitsefond (EDF). See oli esimene kord, kui liidu eelarvet kasutati kaitsekoostöö kaasrahastamiseks. 29. aprillil 2021 kinnitasid parlamendiliikmed Kaitsefondi pikaajalise eelarve raamistiku.
- NATOga tehtavat koostööd on tugevdatud seitsmes valdkonnas, näiteks küberjulgeolek, ühisõppused ja terrorismivastane võitlus.
- Olemas on kava sõjaväelise liikuvuse soodustamiseks, et EL saaks sõjaväelasi ja varustust kriisidele reageerimiseks kiiremini ümber paigutada.
- Tõhustatud on ka tsiviil- ja sõjaliste missioonide ja operatsioonide rahastamist.
- 2017. aasta juunis loodi ELi kriisiohjesüsteemi täiustamiseks uus juhtimis- ja kontrolliteenistus MPCC.
Suuremad, sihtotstarbelisemad ja ühised kulutused
ELi laskemoona ja mürskude tootmise kava suurendamine
Euroopa Kaitseagentuuri andmete kohaselt ulatusid ELi kaitsekulutused 214 miljardi euroni (2021. a), mis on 6% rohkem kui 2020. aastal. Aruandest selgub, et kulutused kaitsevarustusele ning teadus- ja arendustegevusele kasvasid 16%, ulatudes rekordilise 52 miljardi euroni.
ELi kaitsestrateegia tugevdamine
Venemaa sissetung Ukrainasse rõhutas ELi vajadust tugevdada oma kaitsestrateegiat ja kiirendada relvatootmist.
2023. aasta juulis andis parlament laskemoona tootmist toetavale määrusele (ASAP) rohelise tule. Sellega eraldataks ELi tööstusele 500 miljonit eurot rakettide ja laskemoona tootmiseks, et suurendada tarneid Ukrainasse ja täita ELi liikmesriikide varusid.
2023. aasta septembris toetas parlament Euroopa kaitsetööstuse tugevdamist ühise riigihangete seaduse kaudu (EDIRPA), mis abistaks ELi riike kaitseotstarbeliste toodete, näiteks relvasüsteemide, laskemoona ja meditsiiniseadmete ühisel ostmisel, et täita kõige kriitilisemad lüngad.
EDIRPA eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsesektori tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi ning edendada koostööd kaitsealaste riigihangete valdkonnas.
2023. aasta juunis saavutasid parlament ja nõukogu kokkuleppe uute reeglite asjus, mis toetavad liikmesriikide kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid ning Euroopa kaitsetööstuse tugevdamist.
Uue vahendi eelarve on kuni 31. detsembrini 2025 300 miljonit eurot. Lisaks ELi liikmesriikidele saavad vahendit kasutada ka Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad riigid (Island, Liechtenstein ja Norra).
Nüüd peab selle ametlikult heaks kiitma ka nõukogu.
