Kaitseküsimused: kas Euroopa Liit loob endale oma sõjaväe?  

 
 
Euroopa Kaitseagentuur  

Euroopa Liidul ei ole oma sõjaväge ning kaitseküsimused kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse. Siiski on liit teinud viimasel ajal aktiivseid jõupingutusi kaitsekoostöö tihendamiseks.

Alates 2016. aastast on Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika märkimisväärselt arenenud. Käima on lükatud mitu algatust, mille eesmärk on tihendada koostööd ja suurendada Euroopa kaitsesuutlikkust. Alljärgnevalt annamegi viimastest sündmustest ülevaate.

ELilt oodatakse kaitseküsimustes suuremat aktiivsust

Eurooplased ootavad liidult, et see tagaks neile julgeoleku ja rahu. 2017. aastal korraldatud Eurobaromeetri julgeoleku ja kaitse teemalise eriuuringu andmetel toetas kolmveerand (75%) vastanutest ELi ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika väljatöötamist ning enam kui pooled vastajad (55%) toetasid ka Euroopa Liidu armee loomist. Hilisema, 2018. aasta märtsi Eurobaromeetri uuringu andmetel leidis aga 68% eurooplastest, et EL peaks kaitseküsimustes rohkem ära tegema.

Ka liidu juhid saavad aru, et ükski liikmesriik ei tule praeguste julgeolekuohtudega üksinda toime. Näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron nõudis 2017. aastal Euroopa ühise sõjalise projekti käimalükkamist ning Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles 2018. aasta novembris Euroopa Parlamendis peetud kõnes, et me peaksime kõik püüdlema selle poole, et luua ühel päeval Euroopa enda armee. Julgeoleku- ja kaitseliidu loomine oli ka Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni jaoks oluline prioriteet.

Enamik eurooplasi tahab, et EL teeks julgeoleku ja kaitse alal rohkem jõupingutusi.  

Kaitsekoostöö tõhustamise meetmed

ELi ühine kaitsepoliitika on ette nähtud Lissaboni lepinguga, täpsemalt Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 2. Lepingu kohaselt on aga riikide endi kaitsepoliitika, kaasa arvatud NATO liikmesus või neutraalsus, samuti äärmiselt tähtis.

Muu hulgas on EL teinud viimastel aastatel ulatuslikke algatusi ressursside ja tõhususe suurendamiseks, koostöö hõlbustamiseks ja suutlikkuse parandamiseks.

  • 2017. aasta detsembris alustati alalist struktureeritud koostööd (PESCO), milles osaleb 2019. aasta juuni seisuga 25 Euroopa Liidu liikmesriiki. Praegu hõlmab koostöö 34 konkreetset projekti, millega seoses on osalejad võtnud siduvaid kohustusi. Selliste projektide sekka kuuluvad näiteks Euroopa meditsiinistaap, mereseiresüsteem, vastastikuse abi andmine küberjulgeolekuga seotud probleemide korral, kiirreageerimisrühmad ning ELi ühine luurekool.
  • 2017. aasta juunis loodi Euroopa Kaitsefond (EDF). See on esimene kord, kui liidu eelarvet kasutatakse kaitsekoostöö kaasrahastamiseks. Kaitsefond peaks kuuluma ka Euroopa Liidu järgmisse pikaajalisse eelarveraamistikku (2021–2027). Fond täiendab riikide investeeringuid ja toetab nii praktiliselt kui ka rahaliselt ühiseid teadusuuringuid ning kaitsevarustuse ja -tehnoloogia ühist arendamist ja omandamist.
  • NATOga tehtavat koostööd on tugevdatud koguni 74 valdkonnas, sh küberjulgeolek, ühisõppused ja terrorismivastane võitlus.
  • Olemas on kava sõjaväelise liikuvuse soodustamiseks, et EL saaks sõjaväelasi ja varustust kriisidele reageerimiseks kiiremini ümber paigutada.
  • Tõhustatud on ka tsiviil- ja sõjaliste missioonide ja operatsioonide rahastamist. Hetkel on ELil käimas 16 sellist missiooni kolmes maailmajaos. Nende mandaadid on väga erinevad ja neis osaleb enam kui 6000 sõjaväelast ja tsiviilisikut.
  • 2017. aasta juunis loodi ELi kriisiohjesüsteemi täiustamiseks uus juhtimis- ja kontrolliteenistus MPCC.

Suuremad, sihtotstarbelisemad ja ühised kulutused

2014. aastal Walesis toimunud NATO tippkohtumisel võtsid NATOsse kuuluvad ELi liikmesriigid endale kohustuse kulutada 2024. aastaks 2% sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaitsele. Euroopa Parlament on kutsunud liikmesriike üles oma lubadusi täitma.

NATO andmetel kulutas 2018. aastal vaid kuus riiki kaitsele lubatud 2% oma SKPst. Need riigid olid Kreeka, Eesti, Ühendkuningriik, Läti, Poola ja Leedu.

ELi kaitsevõimekuse parandamiseks ei tuleks aga kulutada mitte lihtsalt rohkem, vaid ka tõhusamalt. Euroopa Liidust (kõikide liikmesriikide peale kokku) kulutab maailmas kaitsele rohkem ainult USA. Samas läheb igal aastal hinnanguliselt 26,4 miljardit eurot näiteks dubleerimise, ülevõimsuse või hangetega seotud probleemide tõttu kaotsi. Sellest johtuvalt on Euroopas kasutusel näiteks kuus korda rohkem kaitsesüsteeme kui USAs. Seetõttu ongi tähtis, et liit looks paremat riikidevahelist koostööd soodustavad tingimused.

Et Euroopa püsiks maailmas konkurentsivõimeline, peab ta oma kaitsevõimsust koondama ja integreerima, sest hinnangute kohaselt tõuseb Hiina 2025. aastaks kaitsekulutuste suuruselt USA järel teisele kohale.

Tihedama kaitsekoostöö plussid  

Euroopa Parlamendi seisukoht

Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et Lissaboni lepingu võimalusi kasutataks Euroopa kaitseliidu ülesehitamisel täielikult ära. Parlament toetab kindlalt koostöö tihendamist, investeeringute suurendamist ja ressursside koondamist, et luua ELi tasandil sünergiat ja seega ka eurooplasi paremini kaitsta.

Lahendamist ootavad probleemid

Lisaks praktilistele probleemidele tuleb ELis arvesse võtta ka eri riikides välja kujunenud traditsioone ja strateegilisi lähenemisviise. Parlament on veendunud, et seejuures oleks abiks kaitseteemaline ELi valge raamat, millele saaks seejärel tugineda ka liidu tulevase kaitsepoliitika väljakujundamisel.