Raportöör Prodi tõstab esile plastikjäätmete majandusliku väärtuse
Hetkel läheb Euroopa Liidus ümbertöötlemisele vaid 25 protsenti plastikjäätmetest ning arvestades keskkonnaohtu, ei ole see just väga hea näitaja. Euroopa Parlament koostas plastikjäätmetega tegelemise strateegia, mis sai möödunud nädalal, 14. jaanuaril, täiskogul heakskiidu. Raportöör Vittorio Prodi, kes esindab parlamendis Itaaliat ja sotsiaaldemokraate, rõhutab plastikjäätmete majanduslikku väärtust.
Kuidas suurendada plastikjäätmete ümbertöötlemist ELis?
Plastiku keskkonnast eraldamiseks ja ümbertöötlemiseks tuleb arendada tehnoloogiat ja taristut. Jäätmete eraldamine peaks toimima paremini nii enne kui pärast kogumist.
Pikas plaanis peaksime hakkama plastikjäätmeid nägema ressursina, mitte millenagi, mille ära viskame. Plastikjäätmetel on märkimisväärne majanduslik väärtus ning me soovime võtta kasutusele meetmed, mis piiravad ümbertöödeldava, kompostitava ja biolaguneva plastiku tuhastamist.
Näiteks maksab ühe tonni uue plastiku tootmine 1400 eurot ja sama koguse ümbertöötlemine 900 eurot. Peame eelistama taaskasutatavaid tooteid uutele.
Just siin peavad ka inimesed omalt poolt näitama üles keskkonnasõbraliku majanduse toetamist. See on ringmajanduse põhimõtte alus.
Suur prügila Vaikses ookeanis ei ole müüt. Mida peaks sellega Teie hinnangul ette võtma?
Arvestades selle plastikust saare tihedust ja mõõte, oleks majanduslikult mõttekas see sealt ära koristada.
Vaikse ookeani suur prügila
- Vaikse ookeani põhjaosas asuv hõljuv prügikogum, mis koosneb plastikjäätmetest- ja osakestest.
- Hinnanguline ulatus jääb vahemikku 700 000 ruutkilomeetrit kuni 15 000 000 ruutkilomeetrit (vastavalt 0,4% kuni 8,1% Vaiksest ookeanist).
- Prügikogumit ei ole võimalik lennuki ega satelliidi pealt näha, sest see koosneb väikestest plastikosakestest, mis hõljuvad veepinnal või pisut allpool.
