Geneetiliselt muundatud organismid: kuus punkti, mida tasub teada 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Mais MON810 ja geneetiliselt muundatud sojauba ELis  

Parlament võttis GMOde müügile lubamise osas seisukoha, et mõistlikum on riikidele otsustusõigust mitte anda.

Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamiseks või müügiks loa saamine nõuab ELis range ja keeruka protsessi läbimist. Kui aprillist 2015 saavad liikmesriigid ise otsustada GMOde kasvatamise üle oma territooriumil, siis müügile lubamise osas võttis parlament kolmapäeval, 28. oktoobril seisukoha, et mõistlikum on riikidele otsustusõigust mitte anda. Selgitame teemat.


1. Mida kujutab endast geneetiliselt muundatud organism ehk GMO?

 

Tegemist on organismidega, mille geneetilist materjali on kunstlikult muudetud, eesmärgiga anda organismile uusi omadusi. Nendeks omadusteks võivad näiteks olla taimede resistentsus haigustele ja putukatele, samuti suurem saagikus.


2. Millised põllukultuuridest käib GMOde puhul peamiselt jutt?

 

Mais, puuvill, sojauba, raps, suhkrupeet.


3. Kas Euroopa Liidus kasvatatakse GMOsid?

 

Nii GMOde kasvatamiseks kui neid sisaldava toidu ja sööda müügiks on vaja eelnevat ELi tasandi heakskiitu, millega kaasneb teaduslik riskihindamine.


KASVATAMINE

  • Aastal 1998 andis EL loa geneetiliselt muundatud maisi MON 810 kasvatamiseks. Hetkel on loa kehtivusaeg lõppenud ja see ootab uuendamist.
  • 2013 aastal kasvatati maisi MON 810 peamiselt Hispaanias, kuid pisut ka Portugalis, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Slovakkias.
  • Kokku ootab hetkel kasvatamiseks loa saamist kaheksa geneetiliselt muundatud organismi (sealhulgas MON 810).

TURUSTAMINE

  • Hetkel on ELis lubatud kasutada toidu ja söödana 58 GMOd. Sealhulgas mais, sojauba, raps, suhkrupeet.
  • Veel 58 taotluse läbivaatamine on pooleli.

4. Kas inimesed tarbivad Euroopa Liidus GMOsid?

 

  • Enamik ELis loa saanud GMOsid on turul loomasöödana, geneetiliselt muundatud toitu leidub vähe.
  • GMOsid sisaldav sööt ja toit tuleb ELis vastavalt märgistada.
  • Lisaks võivad tootjad kanda pakendile märgistuse, et toode ei sisalda GMOsid.

5. Kes otsustab GMOde kasvatamise ja turustamise üle?

 

GMOde kasvatamisele antakse luba ELi tasandil, kuid viimane sõna jääb liikmesriikidele. 2015. aasta aprillist pärineva uue direktiivi alusel on riikidel otsustusõigus, kas teatud GMO kasvatamine nende territooriumil on lubatud või mitte. Liikmesriigid saavad konkreetse GMO kasvatamise keelata mitmel põhjusel, varem sai seda teha vaid juhul, kui põllukultuur osutus ohtlikuks inimeste tervisele või keskkonnale.


Euroopa Komisjon tegi ettepaneku rakendada turustamise puhul sama lähenemist, mis kasvatamise puhul: anda liikmesriikidele lõplik õigus otsustada. EP täiskogu lükkas 28. oktoobril sellise võimaluse tagasi, sest tulemuseks võib olla piirikontrolli taastamine riikide vahel, kes vastavalt toetavad GMOde turule lubamist või on selle vastu. See aga kahjustaks siseturu toimimist.


6. Mis saab GMOde turustamise õigusloomest edasi?

 

Tervishoiu ja toiduohutuse eest vastutav volinik Vytenis Andriukaitis on öelnud, et Euroopa Komisjon õigusloomeettepanekut tagasi ei võta. See tähendab, et liikmesriigid ELi Nõukogus peavad nüüd otsustama, kas jätkavad parlamendiga õigusloome üle läbirääkimisi või jäävad kehtima senised reeglid.


Viimaste järgi on ELi-ülesele turustamisele loa andmiseks või sellest loobumiseks vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Kui liikmesriigid ei saavuta kvalifitseeritud häälteenamust, peab otsuse langetama Euroopa Komisjon.


Loe lisaks täiskogu pressiteatest.