Peamised küberohud

Euroopa Parlament ja liikmesriike esindav ELi Nõukogu jõudsid esmaspäeval, 7. detsembril kokkuleppele küberjulgeoleku direktiivi osas. Näiteks näeb uus õigusloome ette, et oluliste teenuste eest vastutavatel transpordi- ja energeetikafirmadel tuleb tagada oma digitaristu vastupanuvõime küberrünnakutele. Kasutades Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) aruannet, toob meie infograafik ära peamised küberohud 2014. aastal.

Küberjulgeoleku direktiivi eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide vastavat seadusandlust ja parandada koostööd küberintsidentide lahendamisel.

Eurobaromeetri 2015. aasta uuringu järgi on küberjulgeolek eurooplaste jaoks oluline teema. 89 protsenti vastanutest väldib veebis isikuandmete avaldamist ja 85 protsenti on seisukohal, et oht langeda küberkuritegevuse ohvriks on kasvamas.

Veebis on iga päev ringi liikumas 150 000 erinevat pahavara koodi. Hinnanguliselt kaotab maailma majandus aastas küberkuritegevuse tõttu 400 miljardit dollarit.

Ussviirus, troojalane, botnet. Millega on tegu? Termineid selgitab parlamendi infograafik.

Lisateave

• Pressiteade. EP ja ELi Nõukogu jõudsid küberjulgeoleku direktiivis kokkuleppele
• (ava uuel vahelehel) Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti aruanne 2014 (inglise keeles)
• Opens in a new window Eurobaromeeter – küberjulgeolek (inglise keeles)
• (ava uuel vahelehel) EuroparlTV: küberjulgeolekust räägib ENISA juht Udo Helmbrecht
• (ava uuel vahelehel) Euroopa Komisjon küberjulgeolekust (inglise keeles)
• (ava uuel vahelehel) Küberrünnakud üle maailma – interaktiivne kaart (Kaspersky)