La Via: teeme tööd Pariisi kliimaleppe kiire jõustumise nimel 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Giovanni La Via esindab parlamendis Rahvaparteid ja Itaaliat  

Euroopa Parlamendi täiskogu andis Pariisi kliimaleppe ratifitseerimisele heakskiidu teisipäeval, 4. oktoobril 2016. Sel puhul pidas saadikute ees kõne ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. „Õigeaegne ratifitseerimine saadab tugeva signaali Euroopa Liidu juhtrolli kohta võitluses kliimamuutustega,“ ütleb intervjuus EP keskkonnakomisjoni juht Giovanni La Via. Globaalne kliimalepe sõlmiti mullu detsembris Pariisis 195 riigi poolt.

Pariisi kliimalepe paneb paika üleilmse õiguslikult siduva tegevuskava võitluses kliimamuutustega, seades eesmärgiks keskmise temperatuuri tõusu hoidmise kahe kraadi Celsiuse piires. Kliimalepe jõustub 30 päeva pärast seda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 55 riiki, kelle heitkogused moodustavad 55 protsenti maailma heitmetest. Pärast ELi ja seitsme liikmesriigi poolset ratifitseerimist saab Pariisi lepe jõustuda. Loe lähemalt.

 

Euroopa on aastaid pidanud ennast kliimamuutuste vastases võitluses eestvedajaks, kuid hetkel paistab, et liidrirolli on haaranud USA ja Hiina. Kuidas see juhtus? Kuidas taastada ELi juhtroll?

 

Põhjuseks on olnud ajaraiskamine. Pärast ÜRO peaassambleed ja New Yorgi kliimanädalat on Pariisi leppe ratifitseerinud 60 riiki, kes annavad kokku 47,7 protsenti maailma heitkogustest.


Teeme tööd kliimaleppe kiire jõustamise ja ELi tasandil ratifitseerimise nimel. Tegime algust hääletusega parlamendi keskkonnakomisjonis ja nüüd järgneb sellele hääletus reedel (30. september) keskkonnaküsimuste erakorralises ELi Nõukogus. Peale seda saame tuleval nädalal (3.–9. oktoober) panna lõpliku kinnitamise hääletusele esmalt keskkonnakomisjonis ja seejärel täiskogul.


Õigeaegne ratifitseerimine saadab tugeva signaali ELi ja liikmesriikide juhtrolli ning meie jätkuvate jõupingutuste kohta rahvusvahelisel tasandil. Seda võimalust ei saa mööda lasta.


Nimetage palun uuesti kliimaleppe peamised punktid. Mida tähendavad võetavad kohustused Euroopa inimestele ja tööstusele?

 

Pariisi kliimaleppe väga selgeks eesmärgiks on hoida sel sajandil keskmine temperatuuri tõus alla kahe kraadi Celsiuse järgi. Mida see tähendab? Meil tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid. Seetõttu seisab meil ees suur töö kliimapoliitikat puudutava õigusloomega.


Töötame vastutuse võtmise nimel, see puudutab heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvaid sektoreid. Eesmärgiks on panna paika kuidas keegi panustab ja jagada vastutus 28 liikmesriigi vahel.


Samal ajal tuleb teha tööd energiatõhususe ja taastuvenergia vallas, et vähendada kasvuhoonegaaside tootmist. Seejuures ei tohi kannatada meie konkurentsuivõime.


Pariisi kliimakonverentsile järgneb COP22 Marrakechis 7.–18. novembrini. Mis saab Marokos toimuma?

 

Marrakechis algab Pariisis kokku lepitud poliitikate elluviimine, laua taga istuvad samad riigid. Plaanis on liikuda jõudsalt edasi kliimalepingu peamiste punktidega, sealhulgas süvendatud läbipaistvus, eesmärkide regulaarne ülevaatamine ja täiendavad juhised riiklikult kindlaksmääratud panuste osas. Samuti on päevakorral leppe rakendamist ja nõuete järgimist toetav mehhanism.


Euroopa Liiduna võime öelda, et oleme teinud ära kodutöö. Oleme esitanud uusi ettepanekuid ja võtnud õigusloome näol kasutusele uued ideed. Jõupingutuste jagamine, maakasutuse ja metsandusega seotud muudatused, prügimajandusreform, ringmajanduse pakett ja heitkogustega kauplemise süsteem on esimesed selles suunas astutavad sammud. Vajame edasiliikumist rahvusvahelisel tasandil.


Giovanni La Via (EPP, IT) oli Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht Pariisi kliimakonverentsil.

See intervjuu on esmakordselt avaldatud 29.09.2016, enne keskkonnaküsimuste erakorralist ELi Nõukogu.