Jäätmepakett: taaskasutuse suurendamine toetab ringmajandusele üleminekut

Kodumajapidamiste ja väikeäride poolt toodetava prügi taaskasutuse määr peab 2030. aastaks kerkima praeguselt 44 protsendilt 70 protsendini, ütleb teisipäeval, 14. märtsil, täiskogul hääletusele tulev parlamendi positsioon. Kõnealused olmejäätmed moodustavad ELis tekkivast prügist kaheksa protsenti. Neli jäätmepaketti kuuluvat direktiivi keskenduvad olmejäätmetele, prügilatele, pakenditele ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukitele.

Infograafik: prügimajandus Euroopa Liidus
Prügimajandus Euroopa Liidus

Õigusloome eesmärgiks on panna jäätmekäitlus tõhusamalt toimima. Tegemist on esimese sammuga ringmajanduse suunas, kus enamik kui mitte kõik toodetest ja materjalidest läheb taaskasutusse või ümbertöötlusse.


Kodumajapidamiste poolt Eestis 2014. aastal toodetud prügist läks ümbertöötlemisele ja kompostimisele 31 protsenti, kui ELi keskmine oli 44 protsenti. Samas ladestati Eestis prügilasse vaid kuus protsenti kodumajapidamiste jäätmetest. Märkimisväärne osa prügist läks Eestis põletamisele.


Pürgi põletamine aga tähendab seda, et rõhku ei pöörata taaskasutusele. Uus õigusloome võib avaldada mõju senistele praktikatele. Prügimajandusest Euroopa Liidus teeb ülevaate meie infograafik.


Prügilatesse ladestamine on kõige odavam viis prügist vabaneda, kuid samas potentsiaalselt kõige ohtlikum keskkonnale ja inimtervisele. Hääletusele tuleva parlamendi seisukoha järgi peab prügilatesse ladestavate jäätmete osakaal olema 2030. aastal viis protsenti. Aastal 2014 oli see näitaja 28 protsenti.


Euroopa Komisjoni poolt aglselt välja käidud ettepanekute järgi peaks taaskasutuse määr kerkima 65 protsendini ja ladestatava pürgi osakaal kahanema 10 protsendini. Parlamendi keskkonnakomisjonis toimunud hääletusel tõstsid saadikud neid eesmärke.


Jäätmepakett on täiskogul arutelul ja hääletusel teisipäeval, 14. märtsil.

Jäätmekäitluse arendamine toetab nii majandust kui keskkonda