Euroopa ühise varjupaigasüsteemi täiustamine 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Rändesurve sunnib Euroopa Liitu varjupaigasüsteemi reformima ja liikmesriikide vastutust õiglasemalt jagama.

©European Union 2018 - Frontex  

Viimastel aastatel on Euroopasse saabunud hulgaliselt pagulasi, kes on konfliktide, terrori ja tagakiusamise tõttu oma kodumaalt põgenenud. Kuigi eelmisel aastal oli ELi suunduvate ebaseaduslike piiriületamiste koguarv 92 % väiksem kui rändekriisi haripunktis 2015. aastal, on ikkagi ilmne, et Euroopa varjupaigaeeskirju on vaja reformida.

Loe lähemalt: Euroopa Liidu vastused rändeprobleemile


Vastutuse jagamine ja Dublini määruse läbivaatamine

Pagulasseisundi taotlemise kord on kindlaks määratud Dublini määruses, mis on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tähtsaim koostisosa. Selles määratakse kindlaks, milline ELi riik vastutab varjupaigataotluste menetlemise eest. Üldreegel on, et seda teeb esimene liikmesriik, kuhu pagulane siseneb. Harvadel juhtudel võetakse arvesse muid tegureid, näiteks perekondlikku olukorda või tervist.

Praegune süsteem, mis loodi 2003. aastal, ei ole mõeldud varjupaigataotluste jaotamiseks liikmesriikide vahel. Kui ELi saabuvate varjupaigataotlejate arv 2015. aastal järsult kasvas, ei suutnud mõned riigid, nagu Kreeka ja Itaalia, enam koormusega toime tulla. Euroopa Parlament on nõudnud Dublini süsteemi põhjalikku uuendamist juba alates 2009. aastast.

2016. aasta aprillis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta kasutusele korrigeeriv jaotusmehhanism, mille kohaselt vastutust pagulaste eest jagataks liikmesriikide jõukuse ja rahvaarvu alusel.


6. novembril 2017. aastal kinnitas Euroopa Parlament oma esindajate volitused ELi liikmesriikide valitsuste osavõtul peetavateks institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks, et Dublini eeskirjad läbi vaadata. Parlamendi ettepanekud uue Dublini määruse kohta on järgmised:

  • Riik, kuhu varjupaigataotleja esimesena saabub, ei peaks enam automaatselt varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutama.
  • Varjupaigataotlejad, kellel on mõne ELi liikmesriigiga tegelik seos, tuleks sellesse riiki üle viia.
  • Need, kellel sellist seost ei ole, tuleks liikmesriikide vahel õiglaselt ära jagada. Riigid, kes keelduvad varjupaigataotlejate ümberpaigutamises osalemast, võivad ELi rahastamisest ilma jääda.
  • Turvameetmeid tuleks tõhustada. Kõik varjupaigataotlejad tuleks saabumisel registreerida ning nende isikut sõrmejälgede alusel ELi andmebaasidest kontrollida.
  • Alaealisi käsitlevad sätted tuleks muuta rangemaks ja perekonna taasühinemise menetlused kiiremaks.


Kuigi Euroopa Parlament on alates 2017. aasta novembrist valmis Dublini süsteemi põhjalikuks uuendamiseks läbirääkimisi alustama, ei ole ELi liikmesriikide valitsused suutnud ettepanekute suhtes seisukohta võtta.

Dublini määruse hetkeolukorra ülevaade.


ELi ümberasustamisraamistiku loomine, et võimaldada turvalist juurdepääsu Euroopa Liidule

Ümberasustamine tähendab, et rahvusvahelist kaitset vajav kolmanda riigi kodanik viiakse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) taotlusel ELi mittekuuluvast riigist üle ELi liikmesriiki, kus tal lubatakse pagulasena elada. See on üks eelistatumaid võimalusi anda pagulastele turvaline ja seaduslik sissepääs Euroopa Liitu.

Parlament on rõhutanud, et rändeprobleemi püsivaks lahendamiseks vajab EL alalist ja kohustuslikku ümberasustamisprogrammi. 2016. aasta juulis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada kogu liidus ühtseid ümberasustamismenetlusi hõlmav alaline raamistik.


2018. aasta juunis jõudsid parlament ja nõukogu ettepaneku üle osalisele ajutisele kokkuleppele. Kuna aga kokkulepet ei ole nõukogus veel lõplikult kinnitatud, ei ole uusi edusamme tehtud.

ELI ümberasustamisraamistiku hetkeolukorra ülevaade


Eurodaci andmebaasi ajakohastamine

Alati, kui keegi ELis varjupaika taotleb, edastatakse tema sõrmejäljed Eurodaci keskandmebaasi.

2016. aasta mais pani Euroopa Komisjon ette, et reformitud Dublini süsteemi praktilise rakendamise hõlbustamiseks tuleks Eurodaci lisada täiendavad andmed, nagu nimi, kodakondsus, sünnikoht ja -aeg, teave reisidokumendi kohta ja näokujutised.

Teabehulga suurendamine võimaldaks immigratsiooniasutustel ebaseadusliku rändaja või varjupaigataotleja lihtsamalt kindlaks teha, ilma et peaks teiselt liikmesriigilt teavet küsima nagu praegu.


2018. aasta juunis saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu läbirääkijad esialgse kokkuleppe Eurodaci andmebaasi ajakohastamise üle. Kuna aga nõukogu ja parlament menetlevad seda küsimust üldise varjupaigareformi osana, sõltub ajakohastamise lõplik heakskiitmine sellest, milliseid tulemusi saavutatakse läbirääkimistel paketi muude ettepanekute üle.


Eurodaci ajakohastamise hetkeolukorra ülevaade.

Suurema ühtsuse tagamine
Vastutuse paremaks jagamiseks on vaja ühtsemat varjupaigasüsteemi. See aitab leevendada nende riikide koormust, mille tingimusi varjupaigataotlejad paremaks peavad, ja takistada soodsaima varjupaigariigi otsimist, nn varjupaigaostlemist. Koostamisel on mitu seadusandlikku ettepanekut varjupaigasüsteemi ühtlustamiseks.

2017. aasta juunis võttis parlamendi kodanikuvabaduste komisjon vastu oma seisukoha uue miinimumnõuete määruse kohta, mis käsitleb kaitset vajavate inimeste kindlakstegemist. Määruse eesmärk on täpsustada varjupaiga andmise aluseid ja tagada varjupaigataotlejate võrdne kohtlemine sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad oma taotluse esitavad. Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid 2018. aasta juunis küll määruse üle mitteametliku ajutise kokkuleppe, kuid nõukogu ei ole kokkulepet seni ametlikult kinnitanud.

Vastuvõtutingimuste direktiivi uuestisõnastamise eesmärk on tagada varjupaigataotlejatele ühtlustatud materiaalsed vastuvõtunormid (eluase, juurdepääs tööturule jne). 2018. aasta juunis saavutasid parlament ja nõukogu ajakohastatud määruse üle osalise esialgse kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt lubatakse varjupaigataotlejatel tööle asuda kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist. Seni tuli neil oodata üheksa kuud. Samuti võivad nad kohe esimesest päevast alates keelekursusele minna. Nagu miinimumnõuete määruse kokkulepet, ei ole nõukogu ka seda kokkulepet veel lõplikult kinnitanud.

Parlamendiliikmed on toetanud ka ettepanekut tugevdada praegust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), millest saab edaspidi Euroopa Liidu Varjupaigaamet. Varjupaigaamet peab hõlbustama Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist ja tagama varjupaigataotluste ühtse hindamise kogu ELis. Siit leiate lisateavet ettepanekute ja parlamendi seisukoha kohta.


Seda artiklit ajakohastati viimati 5. septembril 2019.