Euroopa Liidu vastused rändeprobleemile 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Rändeprobleem on toonud esile puudused Euroopa varjupaigasüsteemis ja sundinud Euroopa Liitu tegutsema. Mida on teinud Euroopa Parlament?

Lesbose ligidal on Kreeka rannikule lähenemas paat 43 põgenikuga © UNHCR/Andrew McConnell  

2015. aastal ületati ELi välispiire ebaseaduslikult 1,83 miljonil korral. 2018. aastaks kahanes see arv 150 114-ni. Rändelainest ajendatuna on Euroopa Parlament teinud ettepanekuid, kuidas kõrvaldada puudused ELi varjupaigapoliitikas. Need ulatuvad varjupaigasüsteemi reformimisest piirijulgeoleku tugevdamise ja pagulaste integratsiooni edendamiseni.


Faktid ja arvud varjupaiga- ja rändeküsimuste kohta ELis


Varjupaigasüsteemi tugevdamine ja vastutuse jagamine ELi riikide vahel


Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nurgakivi on Dublini määrus, millega määratakse kindlaks, missugune riik peab konkreetset varjupaigataotlust menetlema. Reeglina on see esimene ELi liikmesriik, kuhu taotleja sisenes. Dublini süsteemi tõttu on rändekriisi põhiraskus langenud liidu piiririikide, näiteks Itaalia ja Kreeka kanda.


Euroopa Parlament kinnitas 2017. aasta novembris volitused institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks ELi liikmesriikide valitsustega, et Dublini eeskirjad läbi vaadata. Liikmesriikide valitsused ei ole aga ettepanekute suhtes seisukohale jõudnud, mistõttu ei ole läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel veel alanud. Siit leiate Euroopa Parlamendi ettepanekud uue Dublini määruse kohta.


Lisaks Dublini süsteemi reformile on Euroopa Parlament teinud tööd selle nimel, et tugevdada piirikontrolli ja parandada liikmesriikide suutlikkust Euroopasse saabuvaid inimesi jälgida. Parlamendi eelmisel ametiajal koostasid parlamendiliikmed ka selged üleeuroopalised eeskirjad selle kohta, kuidas eristada seaduslikke rändajaid pagulastest, et kindlustada varjupaigataotlejate õiglane ja võrdne kohtlemine ning tagada, et iga liikmesriik annaks probleemi lahendamisse oma õiglase panuse (näiteks osaledes pagulaste ümberpaigutamises).

Veebisait Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamise kohta


ELi välispiiride kindlustamine ja rändevoogude juhtimine


Pagulaste sissevool pani riikide piirivalveasutused suure surve alla, mistõttu nõudis Euroopa Parlament liidu piirivalveameti Frontexi tugevdamist. Detsembris 2015 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tugevdada liidu välispiiride haldamist ja julgeolekut ning toetada liikmesriikide piirivalvet.



Uus amet alustas tööd 2016. aasta oktoobris. Sellele ametile on kavas anda 2027. aastaks 10 000 piirivalveametnikust koosnev alaline korpus.


Parlamendiliikmed on toetanud ka ettepanekut tugevdada praegust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), millest saab edaspidi Euroopa Liidu Varjupaigaamet. See peab hõlbustama Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist ja tagama varjupaigataotluste ühtse hindamise kogu ELis. Siit leiate lisateavet ettepanekute ja parlamendi seisukoha kohta.


2018. aasta novembris toimunud hääletusel oli parlament selle poolt, et rände- ja piirihaldusele eraldataks aastatel 2021–2027 oluliselt rohkem raha kui aastatel 2014–2020.

Veebisait ELi piirikontrolli ja rände haldamise kohta


Pagulaste parem integreerimine Euroopas


Euroopa Liit võtab meetmeid ka selleks, et aidata rändajatel uue koduriigi ühiskonda integreeruda. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, mis loodi aastateks 2014–2020 kogueelarvega 3,137 miljardit eurot, aitab rändevoogusid tõhusalt juhtida. Samuti aitab fond rakendada ja tugevdada liidu ühist lähenemisviisi varjupaiga- ja sisserändeküsimustele.


Euroopa Parlament võtab ka ennetavaid meetmeid ja on nõudnud selliste programmide suuremat rahastamist, millega luuakse uusi võimalusi, näiteks antakse töökohti ja haridust haavatavatele rühmadele, eeskätt pagulastele.

Veebisait pagulaste integreerimise kohta Euroopas