ELi rände- ja varjupaigapoliitika reform

ELi saabub endiselt palju rändajaid ja varjupaigataotlejaid ning sellega seoses reformib EL oma varjupaiga- ja rändepoliitikat.

Rannavalvepaat läheneb päästepaadile, milles on mitukümmend inimest
Parlament täiustab ELi rände- ja varjupaigapoliitikat.

2015. aastal toimus ELi välispiiril 1,83 miljonit ebaseaduslikku piiriületust. Kuigi 2022. aastaks oli see arv langenud umbes 330 000-le, on parlament viimastel aastatel esitanud hulga ettepanekuid ELi varjupaiga- ja rändepoliitika täiustamiseks. Ettepanekute seas on varjupaigasüsteemi reformimine, piiriturvalisuse tugevdamine, seadusliku tööjõurände soodustamine ja pagulaste integratsiooni edendamine.

Euroopa varjupaigasüsteemi reformimine


Varjupaigataotlejad: solidaarsus eesliiniriikidega


Vastuseks 2015. aasta pagulaskriisile esitas komisjon 2016. aastal ettepanekud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks ning reeglite ajakohstamiseks, mis asendaksid Dublini süsteemi ning aitaksid varjupaigataotlejaid ELi riikide vahel paremini jaotada. Dublini süsteemi puuduseks on, et ELi välispiiril asuvad liikmesriigid peavad ise toime tulema kõigi varjupaigataotluste menetlemisega, mis neile esitatakse.

Olukorra parandamiseks esitas komisjon 2020. aastal uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku. Varjupaiga- ja rändehalduse määrus peaks asendama praegu kehtivat Dublini määrust, et ühtlustada eeskirju ja lühendada tähtaegu.

Ajakohastatud varjupaigasüsteem toetab eesliinil olevaid liikmesriike, kehtestades uue solidaarsussüsteemi teiste ELi riikide poolt. Uus süsteem on paindlik, et liikmesriigid saaksid valida, kuidas nad aitavad sisserändajaid vastuvõtvaid liikmesriike.

2024. aasta veebruari täiskogul andis parlament heakskiidu uuele rände- ja varjupaigaleppele. Eeldatavasti kinnitatakse lepe aprillis.

ELi varjupaigaamet


2021. aasta novembri täiskogul toetas Euroopa Parlament pärast kokkulepet nõukoguga Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti (EASO) muutmist Euroopa Liidu Varjupaigaametiks. Selle muudatuse eesmärgiks on ühtlustada ja kiirendada varjupaigamenetlusi ELi riikides.

Varjupaigaameti 500 eksperti pakuvad paremat tuge liikmesriikidele, mis seisavad silmitsi varjupaigataotluste suure arvuga, muutes ELi üldise rändehalduse tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. Lisaks vastutab uus amet selle eest, et liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlused ja vastuvõtutingimused oleksid kooskõlas põhiõigustega.

ELi rahaliste vahendite eraldamine varjupaiga- ja piirimenetlusteks


2021. aastal toetas parlament uue Integreeritud Piirihalduse Fondi (IBMF) loomist ja sellele 6,24 miljardi euro eraldamist. IBMFi eesmärgiks on toetada ELi riike piiride haldamisel, tagades samas põhiõiguste austamise. Fondi rahalised vahendid aitavad kaasa ühtlasema viisapoliitika loomisele ja Euroopasse saabuvate haavatavate isikute, eelkõige saatjata laste kaitsmisele.

Parlament kiitis heaks ka uuendatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eelarve aastateks 2021–2027 suuruses 9,88 miljardit eurot. Uus fond peaks aitama tugevdada ühist varjupaigapoliitikat, soodustada seaduslikku rännet vastavalt liikmesriikide vajadustele, toetada kolmandate riikide kodanike integratsiooni ja aidata kaasa võitlusele ebaseadusliku rände vastu. Rahalised vahendid peaksid aitama ka liikmesriikidel jagada pagulaste ja varjupaigataotlejate vastuvõtmise vastutust õiglasemalt.

ELi vastus Ukraina põgenikekriisile


Lisaks varjupaigasüsteemile on EL kehtestanud ajutise kaitse mehhanismid ka kindlatele pagulasrühmadele või ümberasustatud isikutele. Vastuseks Balkani konfliktile võeti 2001. aastal vastu ajutise kaitse direktiiv, millega loodi raamistik ajutise kaitse andmiseks.

Peale Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 reageeris EL kiiresti ning rakendas esimest kora ajaloos ajutise kaitse direktiivi, pakkudes abivajajatele humanitaarabi, erakorralist kodanikukaitseabi, toetust piiril ning kaitset neile, kes sõja eest põgenedes ELi sisenevad.

ELi välispiiride kindlustamine ja rändevoogude juhtimine


Ebaseadusliku rände piiramine


Euroopa Parlament on töötanud selle nimel, et tugevdada piirikontrolli ja parandada liikmesriikide võimet jälgida Euroopasse sisenevaid inimesi.

Selleks tuuakse rände- ja varjupaigaleppes välja vajadust paremaks taustakontrolliks, kiiremaks varjupaigamenetluseks piiridel ja tagasilükatud varjupaigataotlejate kiiret tagasisaatmist.

Uue õigusaktiga nähakse ette kiirendatud ja lihtsustatud varjupaigamenetlus, mida võib alustada kohe peale taustakontrolli. Kiirendatud varjupaigamenetlus tuleks teostada 12 nädala jooksul (k.a edasikaebused). Taotluse tagasilükkamise või rahuldamata jätmise korral tuleks taotluse esitanud isik tagasi saata 12 nädala jooksul.

Isikutel, kes peavad läbima varjupaigamenetluse, ei ole lubatud siseneda asjaomase riigi territooriumile.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve tugevdamine


Frontex ehk Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet aitab hallata ELi välispiire ja võidelda piiriülese kuritegevuse vastu.

Pagulaste sissevool 2015. aastal avaldas liikmesriikide piirivalveasutustele tohutut survet. Parlament nõudis Frontexi tugevdamist ning Euroopa Komisjon tegi ettepaneku laiendada Frontexi volitusi ja muuta see täieõiguslikuks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks, et parandada ELi välispiiride haldamist ja julgeolekut ning toetada liikmesriikide piirivalvureid.

Laiendatud volitustega amet alustas tööd 2016. aasta oktoobris. Frontex toetab ELi ja Schengeni riike piirihalduse kõigis aspektides, pakkudes kohapealset toetust, võideldes piiriülese kuritegevusega ning tegeledes õhuseire ja teabe kogumisega, et aidata kaasa tagasisaatmismenetlustele.

Frontexil on praegu enam kui 2000 piirivalveametnikust koosnev alaline korpus, mida plaanitakse 2027. aastaks suurendada 10 000 piirivalvurini.

2023. aasta detsembri täiskogul kinnitas parlament resolutsiooni, milleks kutsus Frontexit üles järgima põhiõigusi piirivalveoperatsioonides.

Sisepiirikontroll


Viimastel aastatel on mitmed ELi liikmesriiginud taastanud piirikontrolli Schengeni alal. Vaba liikumise säilitamiseks ja julgeolekuohtudega tegelemiseks esitas komisjon 2021. aastal isikute üle piiri liikumist reguleerivate eeskirjade muutmise ettepaneku.

2024. aasta veebruari täiskogul jõudis parlament liikmesriikidega esialgsele kokkuleppele, mille kohaselt peaks piirikontrolli taaskehtestamine jääma viimaseks võimaluseks ning seda ainult juhul, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Piirikontrolli tohiks taaskehtestada kuni üheks kuuks ning pikendada kuni kolmeks kuuks. Etteaimatavate ohtude korral võib piirikontrolli kehtestada alates kuuest kuust kuni kahe aastani.

Uued eeskirjad edendaksid politseikoostööd, et tagada ohutu liikumine Schengeni aladel. Sageli saabuvad kinnipeetavad, kes ei ole ELi kodanikud, teistest ELi liikmesriikidest. Politseikoostöö võimaldaks saata ebaseaduslikud sisserändajad nende saabumisriiki. Parlament soovib, et teatud gruppe (näiteks saatjata alaealised) välistatakse tagasisaatmisest.

Eeldatavasti kinnitatakse lõplik tekst aprilli lõpus.

Seadusliku tööjõurände toetamine

 

Erinevad võimalused varjupaigataotlejatele


2015. aastast on ELi rahastatud ümberasustamiskavad aidanud rohkem kui 119 000 rahvusvahelist kaitset vajavat isikut.

ELi 2024-2025. aasta ümberasustamis- ja humanitaarkava raames on 14 liikmesriiki lubanud ümber asustada 61 000 isikut.

Ümberasustamine on ka EL-Türgi avalduse oluline osa. Alates 2016. aastast on liikmesriikidesse ümber asustatud üle 40 000 süürlase.

2016. aastal tegi komisjon ettepaneku Euroopa ümberasustamisraamistiku kohta, mille kohaselt loobub EL ad hoc ümberasustamiskavadest ja võtab vastu kaheaastase ELi ümberasustamis- ja humanitaarabi vastuvõtmise kava.

2024. aasta veebruaris kiitis parlament heaks Euroopa ümberasustamisraamistiku ning eeldatavasti kinnitatakse eeskirjad aprilli lõpus.

Tööload


Tööjõupuuduse ja oskuste nappuse leevendamiseks ning majanduskasvu turgutamiseks toetab EL seaduslikku tööjõurännet.

ELis töötamiseks võib kolmanda riigi kodanik taotleda üht järgmistest lubadest:

  • ELi sinine kaart: töö- ja elamisluba kõrgelt kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanike jaoks.
  • Ühtne luba: töö- ja elamisluba, mille annab välja kindel ELi riik kuni kaheks aastaks.
  • ELi pikaajalise elaniku elamisluba: võimaldab kolmandate riikide kodanikel elada, liikuda ja töötada ELis ajalise piiranguta.

Pagulaste integratsiooni edendamine Euroopas


Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond


EL tegutseb ka selle nimel, et aidata rändajatel oma uue koduriigi ühiskonda lõimuda. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist eraldatakse aastatel 2021-2027 kohalikele omavalitsustele rahastamisvahendeid integratsioonipoliitika ja -programmide jaoks, mis keskenduvad nõustamisele, haridusele, keeleõppele ja teistele koolitustele, nagu kodanikuõpetuse kursused ja kutsenõustamine.

Tingimuste parandamine


Vastuvõtutingimuste direktiivi vaadatakse läbi, et tagada kõigis ELi riikides samaväärsed vastuvõtustandardid, sealhulgas samaväärsed materiaalsed tingimused, tervishoid ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute piisav elatustase, piirates samas ka varjupaigataotlejate liikumist ühest liikmesriigist teise.

Et varjupaigataotlejatel oleks võimalik integreeruda ja iseseisvalt elada, tuleks neile võimaldada töötamist hiljemalt üheksa kuud pärast taotluse registreerimise kuupäeva. Varjupaigataotlejatele tuleks tagada juurdepääs keelekursustele, kodanikuhariduse kursustele või kutseõppele. Kõik varjupaika taotlevad lapsed peaksid minema kooli hiljemalt kaks kuud pärast saabumist.

Varjupaigataotlejad saavad juurdepääsu vastuvõtutingimustele ainult selles riigis, kus nende varjupaigataotlust menetletakse.

2024. aasta veebruaris kiitis parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon heaks 2022. aasta detsembris nõukoguga saavutatud kokkuleppe. Eeldatavasti kinnitatakse eeskirjad aprillis.