Varjupaiga- ja rändeküsimused ELis. Faktid ja arvud 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Covid-19 pandeemia on avaldanud suurt mõju rändevoogudele ELis.

Koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud liikumispiirangud on vähendanud nii seaduslikku kui ka ebaseaduslikku rännet, kuna riigid on piirid sulgenud, rände marsruute piiranud ja vähendanud migrantide vastuvõtuprogramme.

Sellest hoolimata tõi rohkem kui miljoni varjupaigataotleja ja migrandi saabumine Euroopasse 2015. aastal ilmsiks ELi varjupaigasüsteemi tõsised puudused. Rändekriisile reageerides on Euroopa Parlament teinud ettepanekuid, kuidas varjupaigapoliitikat õiglasemaks ja tõhusamaks muuta.
 

Allpool on ülevaade rändest Euroopas: kes on migrandid, mida EL olukorra lahendamiseks teeb ja missugune on olnud selle rahaline mõju.


Mõisted. Kes on pagulane? Kes on varjupaigataotleja?

Varjupaigataotleja on inimene, kes esitab ametliku taotluse varjupaiga saamiseks teises riigis, kuna kardab, et kodumaal on tema elu ohus.
 

Pagulane on inimene, kes põhjusega kardab tagakiusamist oma rassilise kuuluvuse, usutunnistuse, kodakondsuse, poliitiliste vaadete või teatavasse ühiskonnarühma kuulumise tõttu ning kes on vastuvõtvasse riiki pagulasena vastu võetud ja keda seal sellisena tunnustatakse. ELis on miinimumnõuete direktiivis sätestatud suunised rahvusvahelise kaitse andmiseks neile, kes seda vajavad.
 

Praegu peavad kolmanda riigi kodanikud taotlema kaitset esimeses ELi riigis, kuhu nad sisenevad. Taotluse esitamisel saab temast varjupaigataotleja. Talle antakse pagulase staatus või muus vormis rahvusvaheline kaitse alles pärast seda, kui riigi ametiasutused on teinud sellekohase positiivse otsuse.

Lisateave rände põhjuste kohta.

Varjupaigaotsused ELis

2020. aastal oli ELis 471 300 varjupaigataotlust, mis on 32,6% vähem kui 2019. aasta samal perioodil. 2018. aastal oli kokku 634 700 taotlus, mis on oluliselt vähem kui 2015. ja 2016. aastal registreeritud enam kui miljon taotlust.

Esmakordsete varjupaigataotluste arv vähenes kogu ELis 34%, välja arvatud Austrias, kus taotluste arv kasvas võrreldes 2019. aastaga 17,5%. Saksamaal ja Prantsusmaal vähenesid arvud järsult, kuid Saksamaa jäi 2020. aastal peamiseks sihtriigiks, mis moodustab 24,6% kõigist esmakordsetest taotlejatest (102 500). Järgnesid Hispaania (86 400 ehk 20,7%) ja Prantsusmaa (81 800 ehk 19,6%), edestades Kreekat (37 900 ehk 9,1%) ja Itaaliat (21 200 ehk 5,1%).

Süürlased jäid 2020. aastal ELi suurimaks varjupaigataotlejate rühmaks (15,2%), samas kui afgaanid moodustasid 10,6% esmakordsete varjupaigataotlejate koguarvust, venezuelalased 7,3% ja kolumblased 7,0%. Suurim taotluste arvu langus registreeriti Albaanias (-70,8%), Gruusias (-65,6%) ja Iraanis (-62,3%).

Enam kui kolmveerand (78,7%) esmakordsetest varjupaigataotlejatest ELis olid 2020. aastal alla 35-aastased, saatjata alaealiste taotlusi oli 13 600.

8 aasta madailm piirületuste arv

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet kogub andmeid ELi välispiiride ebaseadusliku ületamise juhtumite kohta, mille on registreerinud riikide ametiasutused.

Aastatel 2015 ja 2016 avastati üle 2,3 miljoni ebaseadusliku piiriületuse. Ebaseaduslike piiriületuste koguarv vähenes 2020. aastal 124 000-ni, mis on viimase kaheksa aasta madalaim tase ja 13% madalam võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Kuid 2021. aasta esimese viie kuu jooksul ulatus ebaseaduslike piiriületuste arv Euroopa välispiiridel üle 47 100, mis on 47% rohkem kui aasta tagasi.

Vahemere ületamine osutus endiselt väga eluohtlikuks - 2020. aastal teatati 1754-st surnust või teadmata kadunud inimesest võrreldes 2019. aasta 2095 inimesega. 

Kanaari saared kogesid 2020. aastal rekordiliselt suurt sisserändajate arvu, peamiselt aasta viimase nelja kuu märkimisväärse kasvu tõttu. Kokku avastati Lääne-Aafrika rändeteel üle 22 600 ebaseadusliku piiriületuse, kaheksa korda rohkem kui eelmisel aastal.

Mida eurooplased arvavad

Rändeküsimus on juba aastaid kuulunud ELi prioriteetide hulka. Kriisi ohjamiseks ja varjupaigasüsteemi parandamiseks on võetud mitmesuguseid meetmeid. 

Ehkki Eurobaromeetri 2019. aasta juuni uuring näitas, et ränne oli suuruselt viies probleem, mis mõjutas eurooplaste hääletamisotsuseid selle aasta ELi valimistel, selgus parlamendi 2020. aasta uuringust selle osatähtsuse langus. Ligi pooled (47%) vastanutest peavad seda peamiseks erimeelsuste tekitajaks ELi ja riikide valitsuste vahel.

2015. aastal suurenenud varjupaigataotlejate sissevoolu tõttu suurendas EL märkimisväärselt rände-, varjupaiga- ja integratsioonipoliitika rahastamist. ELi pikaajalises eelarves 2021–2027 suunatakse rändele ja piirihaldusele 22,7 miljardit eurot.

Lisateave selle kohta, kuidas EL rännet haldab.

 

Pagulased maailmas

Esimest korda on tagakiusamise, konfliktide ja vägivalla eest põgenevate inimeste arv maailmas tõusnud 80 miljonini. Seda on umbes sama palju, kui kõik Saksamaal elavad inimesed oleksid sunnitud kodust lahkuma. Umbes 42% maailma pagulastest on lapsed.

Riigid, mis võtavad vastu enim pagulasi, on Türgi, Kolumbia, Pakistan, Uganda ja Saksamaa. Vaid 15% maailma pagulastest elavad arenenud riikides.


Vaadake infograafikust Eurostati uusimaid arvandmeid ELis varjupaiga taotlejate kohta ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku andmeid ELi liikmesriikides viibivate pagulaste arvu kohta.