Varjupaik ja ränne ELis: faktid ja arvud

Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõjategevus Ukrainas on mõjutanud rännet Euroopa Liidus. Vaata statistikat meie infograafikust.

Interaktiivse infograafiku avamiseks klõpsa pildil

Ava uues aknas

Koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangud heidutasid rännet, kuid 2021. aastast on rändajate arv jällegi tõusuteel. Viimase aja kasv on osaliselt põhjustatud Venemaa sissetungist Ukrainasse. Tulevikus võib mõju avaldada ka kliimamuutus.

2015. aastal tõi rohkem kui miljoni varjupaigataotleja saabumine ilmsiks puudused ELi varjupaigasüsteemis, mis püsivad siiani. 2020. aasta septembris esitles Euroopa Komisjon varjupaiga- ja rändelepet ning parlament asus kavandama ettepanekuid, millega luua õiglasem ja tõhusam Euroopa varjupaigapoliitika. 2023. aasta aprilli täiskogul võttis parlament vastu oma läbirääkimispositsiooni leppe kohta ning alustab nüüd kõnelusi nõukoguga.

Allpool on andmed rände kohta Euroopas: kes on rändajad, mida EL olukorra lahendamiseks teeb ja missuguseid rahalisi vahendeid see nõuab.

Lisateave selle kohta, kuidas EL rännet haldab.

Mõisted: pagulane ja varjupaigataotleja

Varjupaigataotleja on inimene, kes esitab ametliku taotluse varjupaiga saamiseks teises riigis, kuna kardab, et kodumaal on tema elu ohus. Praegu peab väljastpoolt ELi pärit inimene taotlema kaitset esimeses liikmesriigis, kuhu ta siseneb. Taotluse esitamisel saab temast varjupaigataotleja. Talle antakse pagulase staatus või muu rahvusvaheline kaitse alles siis, kui riigiasutused on teinud positiivse otsuse.

Pagulane on inimene, kes põhjusega kardab tagakiusamist oma rassilise kuuluvuse, usutunnistuse, kodakondsuse, poliitiliste vaadete või teatavasse ühiskonnarühma kuulumise tõttu ning kes on vastuvõtvasse riiki pagulasena vastu võetud ja seal pagulasena tunnustatud. ELis on miinimumnõuete määrusega sätestatud suunised rahvusvahelise kaitse andmiseks neile, kes seda vajavad. 2022. aasta märtsis toetas parlament ajutise kaitse direktiivi esmakordset kasutamist (direktiiv jõustus 2001. aastal), et tagada viivitamatu kaitse inimestele, kes põgenevad sõja eest Ukrainas.

Uuri rände põhjuste kohta.

Varjupaigataotlused ja -otsused ELis

2022. aastal esitati ELis veidi alla 1 miljoni varjupaigataotluse (965 665), mis on 52,1% rohkem kui 2021. aastal ja suurim arv 2016. aastast saadik. 2015.–2016. aasta rändekriisi haripunktis oli taotlejate arv 1 221 690.

Esmakordsete varjupaigataotlejate arv ELis oli 2022. aastal 881 220, mis on 64% rohkem kui eelmisel aastal (537 355). Esmakordne rahvusvahelise kaitse taotleja on isik, kes esitas asjaomases ELi liikmesriigis esimest korda varjupaigataotluse. See välistab korduvad taotlejad selles riigis.

2022. aastal suurenes esmakordsete taotlejate arv kõige rohkem Iirimaal (+421,8%), Horvaatias (+367,9%) ja Austrias (+181,4%). Samal aastal registreeriti kõige rohkem esmakordseid taotlejaid Saksamaal (24,7% kõigist esmakordsetest varjupaigataotlejatest ELis). Sellele järgnesid Prantsusmaa (15,6%), Hispaania (13,2%) ja Austria (12,1%). Kõige väiksem esmakordsete varjupaigataotlejate arv oli Ungaris (45 taotlejat), Slovakkias (500) ja Lätis (545).

Süürlased, afgaanid, venezuelalased ja türklased esitasid kõige rohkem varjupaigataotlusi – kokku peaaegu 40% kõigist esmakordsetest varjupaigataotlejatest. Süüriast pärit esmakordsete varjupaigataotlejate arv, mis 2021. aastal oli veidi alla 100 000, kasvas 131 970-ni. Samas langes süürlaste proportsionaalne osakaal 18,4%-lt 15%-le. Afgaanid moodustasid 12,9% kõigist esmakordsetest taotlejatest ning Venezuelast ja Türgist pärit taotlejate osakaal oli peaaegu 6% – Venezuela puhul 50 050 (5,7%) ja Türgi puhul 49 720 (5,6%).

ELi riigid kiitsid 2022. aastal heaks kokku 384 245 taotlust, mis on 40% rohkem kui 2021. aastal. Ligikaudu 44%-le anti pagulasstaatus (kasv 22% võrreldes 2021. aastaga), 31%-le täiendav kaitse (kasv 48%) ja 25%-le humanitaarkaitse (kasv 72%).

Sõda Ukrainas põhjustas uue rändajate voo Euroopasse

Venemaa sissetung Ukrainasse sundis miljoneid inimesi oma kodudest põgenema. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on alates sõja algusest Ukraina piiri ületanud enam kui 20 miljonit inimest.

Seni on kõige rohkem ukrainlasi vastu võtnud Saksamaa ja Poola.

4. märtsil 2022 andis EL Venemaa sissetungi eest põgenevatele ukrainlastele ajutise kaitse, kasutades selleks ajutise kaitse direktiivi. Tegemist on erakorralise meetmega, mida EL võib võtta kolmandatest riikidest pärit põgenike massilise sissevoolu korral või juhul, kui taolist sissevoolu on peatselt oodata.

Ebaseaduslikud piiriületused ja rändajate surmad teel Euroopasse

Rändekriisi haripunktis 2015. ja 2016. aastal tuvastati rohkem kui 2,3 miljonit ebaseaduslikku piiriületust. Ebaseaduslike piiriületuste koguarv oli 2022. aastal 330 000, mis on suurim alates 2016. aastast. Tuvastatud piiriületuste arv suurenes kõigil ebaseaduslikel rändeteedel. Vahemere keskosa rändetee on jätkuvalt ohtlikem kõigist neljast rändeteest Euroopasse – 2022. aastal hukkus või jäi sellel rändeteel kadunuks umbes 1400 inimest.

Rändepoliitika rahastamine ELi poolt

Ränne on üks ELi prioriteetidest. Rändevoogude haldamiseks ja varjupaigasüsteemi parandamiseks on võetud mitmesuguseid meetmeid.

Pärast seda, kui varjupaigataotlejate sissevool 2015. aastal järsult kasvas, asus EL tunduvalt suuremas ulatuses rahastama rändepoliitikat ning varjupaiga- ja integratsioonipoliitikat. Rände ja piirihalduse jaoks eraldati ELi 2021.–2027. aasta eelarves 22,7 miljardit eurot. Aastatel 2014–2020 oli see summa 10 miljardit eurot.

Pagulased maailmas

Kogu maailmas on tagakiusamise, konfliktide ja vägivalla eest põgenenud inimeste arv jõudnud 108,4 miljonini. Umbes 40% maailma pagulastest on lapsed.

Kõige rohkem pagulasi on vastu võtnud Türgi, Iraan, Colombia, Saksamaa ja Pakistan. 76% kõigist maailma põgenikest elab madala või keskmise sissetulekuga riikides.

Tutvu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetega pagulaste arvu kohta ELi riikides.