Varjupaiga- ja rändeküsimused ELis. Faktid ja arvud 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

2015. ja 2016. aastaga võrreldes, mil ELi jõudis rekordarv pagulasi, on rändevoog nüüdseks vähenenud. Vaadake infograafikust uusimaid andmeid rände ja varjupaigataotluste kohta.

Rohkem kui miljoni varjupaigataotleja ja migrandi saabumine Euroopasse 2015. aastal tõi ilmsiks ELi varjupaigasüsteemi tõsised puudused. Rändekriisile reageerides on Euroopa Parlament teinud ettepanekuid, kuidas varjupaigapoliitikat õiglasemaks ja tõhusamaks muuta.
 

Allpool on ülevaade rändest Euroopas: kes on migrandid, mida EL olukorra lahendamiseks teeb ja missugune on olnud selle rahaline mõju.
 


Mõisted. Kes on pagulane? Kes on varjupaigataotleja?

Varjupaigataotleja on inimene, kes esitab ametliku taotluse varjupaiga saamiseks teises riigis, kuna kardab, et kodumaal on tema elu ohus.
 

Pagulane on inimene, kes põhjusega kardab tagakiusamist oma rassilise kuuluvuse, usutunnistuse, kodakondsuse, poliitiliste vaadete või teatavasse ühiskonnarühma kuulumise tõttu ning kes on vastuvõtvasse riiki pagulasena vastu võetud ja keda seal sellisena tunnustatakse. ELis on miinimumnõuete direktiivis sätestatud suunised rahvusvahelise kaitse andmiseks neile, kes seda vajavad.
 

Praegu peavad kolmanda riigi kodanikud taotlema kaitset esimeses ELi riigis, kuhu nad sisenevad. Taotluse esitamisel saab temast varjupaigataotleja. Talle antakse pagulase staatus või muus vormis rahvusvaheline kaitse alles pärast seda, kui riigi ametiasutused on teinud sellekohase positiivse otsuse.
 

Varjupaigaotsused ELis

2019. aastal esitati Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis kokku 714 200 rahvusvahelise kaitse taotlust, mida on 13 protsenti rohkem kui 2018. aastal tehtud 634 700 taotlust. Võrdluseks: 2017. aastal oli taotlusi 728 470 ja 2016. aastal ligi 1,3 miljonit.

 

2019. aastal andsid ELi liikmesriigid kaitset ligi 295 800 varjupaigataotlejale, mida on vähem kui 2018. aastal (333 400 varjupaigataotlejale).2017. aastal andsid ELi liikmesriigid kaitset ligi 533 000 varjupaigataotlejale.

 

Pea iga kolmas varjuapaigataotlejast (27%) oli pärit Süüriast. Varjupaigataotlejate päritoluriikide esikolmikusse kuulusid veel Afganistan (14%) ja Venezuela (13%).Venezuela päritolu varjupaigataotlejate hulk kasvas 2018. aastaga võrreldes pea 40 korda. Kokku anti ELis rahvusvaheline kaitse 78 600 Süüria kodanikule ning ligi 71% neist said selle Saksamaal.

Ungarisse saabunud põgenikud ©UNHCR/Mark Henley  

Olukord Vahemerel

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet kogub andmeid ELi välispiiride ebaseadusliku ületamise juhtumite kohta, mille on registreerinud riikide ametiasutused. 2015. ja 2016. aastal tuvastati rohkem kui 2,3 miljonit ebaseaduslikku piiriületust. 2019. aastal kahanes ELi suunduvate ebaseaduslike piiriületuste koguarv 141 846-ni, mis on madalaim tase alates 2013. aastast ning 5% vähem kui 2018. aastal.

 

Üks inimene võib olla piiri ületanud rohkem kui üks kord, nii et Euroopasse saabuvate inimeste arv on tegelikult väiksem. Sellele vaatamata on liikmesriigid olnud tugeva surve all.

2019. aastal saadeti liidu välispiiridelt tagasi hinnanguliselt 735 835 inimest. 2020. aasta esimesel poolel on eluga riskides meritsi Euroopasse pürginud 23 288 30 000 inimest, kellest rohkem kui 248 on teadaolevalt uppunud. 2019. aastal jõudis üle mere Euroopasse 30 000 inimest, samal ajal kui 2015. aastal oli neid üle miljoni. Rändetee üle Vahemere on aga endiselt eluohtlik. 2019. aastal hukkus sellel teekonnal või jäi teadmata kadunuks 1319 inimest, 2018. aastal 2277 inimest ning 2017. aastal 3139 inimest.

 

Loe lähemalt rände põhjuste kohta.

 

Ebaseaduslikult ELis viibivad migrandid

2015. aastal hinnati ELis ebaseaduslikult viibivate inimeste arvu 2,2 miljonile. 2018. aastaks oli see arv langenud veidi üle 500 000 inimeseni. Ebaseaduslik ELis viibimine võib tähendada, et inimene ei registreerinud ennast nõuetekohaselt või lahkus oma varjupaigataotluse menetlemise eest vastutavast liikmesriigist. See iseenesest ei ole põhjus nende inimeste EList ärasaatmiseks.

 

Mida eurooplased arvavad

Rändeküsimus on juba aastaid kuulunud ELi prioriteetide hulka. Kriisi ohjamiseks ja varjupaigasüsteemi parandamiseks on võetud mitmesuguseid meetmeid. 2018. aasta mais avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemuste kohaselt soovib 72% eurooplastest, et EL sisserände probleemi lahendamiseks rohkem ära teeks.

 

Kuigi 2019. aasta juuni Eurobaromeetri uuring näitab, et ränne oli tähtsuselt viies teema, mis mõjutas eurooplaste otsust hääle andmisel mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel (34% eurooplaste jaoks oli ränne oluline teema, põhiteemad olid majandus, kliimamuutus, inimõigused, demokraatia ja ELi tulevik), siis viimase Eurobaromeetri uuringu järgion teema olulisus vähenenud.

 

Pärast seda, kui varjupaigataotlejate sissevool 2015. aastal järsult kasvas, asus EL tunduvalt suuremas ulatuses rahastama rändepoliitikat ning varjupaiga- ja integratsioonipoliitikat. Eelseisvatel läbirääkimistel ELi 2020. aasta järgse eelarve üle kavatseb Euroopa Parlament nõuda rändepoliitika rahastamise edasist suurendamist.
 

Lisateave selle kohta, kuidas EL rännet haldab.

 

Pagulased maailmas

Esimest korda on tagakiusamise, konfliktide ja vägivalla eest põgenevate inimeste arv maailmas tõusnud 79,5 miljonini. Seda on umbes sama palju, kui kõik Saksamaal elavad inimesed oleksid sunnitud kodust lahkuma. Umbes 40% maailma pagulastest on lapsed.

 

Riigid, mis võtavad vastu enim pagulasi, on Türgi, Kolumbia, Pakistan, Uganda ja Saksamaa. Vaid 15% maailma pagulastest elavad arenenud riikides.

 

Vaadake infograafikust Eurostati uusimaid arvandmeid ELis varjupaiga taotlejate kohta ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku andmeid ELi liikmesriikides viibivate pagulaste arvu kohta.