Kliimapoliitika: metsaraie tuleb kompenseerida [infograafik] 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Jaga seda lehte: 

Metsad mängivad võitluses kliimamuutustega tähtsat rolli ning Euroopa Parlament seisab selle eest, et raiutud metsa asemele istutataks uus.

Metsa hulk liikmesriikides  

Euroopa Liidus on kokku 182 miljonit hektarit metsa ning mets katab 43 protsenti kogu ühenduse pindalast. Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Rootsi annavad kokku 70 protsenti ELi metsadest. Eesti territooriumist on metsa ja metsamaaga kaetud 54 protsenti.

 

Mets on ökosüsteemile vajalik mitmel moel. Mets kaitseb maapinda erosiooni eest, on osa vee ringkäigust looduses, pakub elupaiku loodusliku mitmekesisuse säilimiseks ning tasakaalustab kohalikku kliimat.

 

Hea tervise juures metsad aitavad kaasa võitlusele kliimamuutustega, kuna fotosünteesi tarbeks seovad puud süsinikdioksiidi.

Mets seob süsinikdioksiidi  

Maakasutus, maakasutuse muutmine, metsaraie (LULUCF)

Kõnealuse õigusloome tulemusel lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heitmed ja ühtlasi nende talletamine ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikku.

 

LULUCF-sektor koosneb peamiselt metsa- ja põllumaast ning nende vahel toimuvast maakasutuse muutmisest. Sektor mitte ainult ei eralda heitkoguseid, vaid ka seob neid.

 

Süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldamise eest vastutavad metsad. ELi heitmetest talletavad ELi metsad igal aastal ligi 11 protsenti.

 

Sektori heitmed tekivad maakasutuse muutmisest (metsast tehakse põllumaa), metsaraie tagajärjel ning tegevusest põllumaadel. Viimase puhul eraldavad heitmeid nii kariloomad kui põllumajanduslik maa ise.

 

Teised ELi kliimaraamistikku kuuluvad sektorid – heitkogustega kauplemise süsteem ning jõupingutuste jagamise määrus – vaid eraldavad heitmeid.

Metsaraie tuleb kompenseerida  

Õigusloome

Parlamendi eesmärgiks on hoida ära metsaraiest tulenev süsinikuheitmete kasv. Saadikud soovivad liikmesriikidele kehtestada kohustuse, mille alusel tuleb kompenseerida maakasutuses tehtavad muudatused. See tähendab uue metsa istutamist ning metsa- ja põllumaa paremat majandamist. Õigusloome on vastavuses Pariisi kliimaleppe eesmärkidega.

 

Möödunud aasta lõpus jõudsid parlament ja ELi Nõukogu kokkuleppele, et uuenduste üle hääletab parlamendi täiskogu tänavu aprillis.

 

ELi pingutused heitgaaside vähendamiseks

Pariisi leppest lähtuva ELi kliimaraamistiku eesmärgiks on vähendada heitkoguste hulka 2030. aastaks 40 protsendi võrra võrdluses 1990. aasta tasemega. ELi panuse saavutamiseks kliimakokkuleppes on arutlusel kolm seadusakti.

 

  • ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine;
  • Jõupingutuste jagamise süsteem, mis kehtestab riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;
  • Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlev määrus.