Lähetatud töötajatele kehtivad õigused tulevad täiendamisele [infograafik] 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Teeme ülevaate lähetatud töötajate õigustele keskenduva õigusloome täiendamisest ja näitame infograafikul liikmesriikide lõikes kust kuhu töötajaid lähetatakse.

Tegemist on kuuma teemaga – ühelt poolt tuleb kindlustada töötajatele tasemel palk ja sotsiaaltagatised, teiselt poolt on küsimuseks tööandja ehk ettevõtete konkurentsivõime.

 

Parlamendi positsioon senise õigusloome ülevaatamiseks sai tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis kinnituse 16. oktoobril. Kuu viimasel nädalal toimunud täiskogul toetas täiskogu läbirääkimiste alustamist õigusloome üle ELi Nõukoguga.

 

Parlamendi positsiooni üks autoritest Elisabeth Morin-Chartier (EPP, FR) rõhutas enne komisjoni tasandi hääletust, et direktiivi ülevaatamine aitab kaasa sotsiaalsema Euroopa loomisele. „Me ei saa enam edasi lükata töötajatele kaitse ja ettevõtetele ausa konkurentsi tagamist,“ lausub saadik.

 

Mida tähendab lähetamine?

Töötajate lähetamise puhul on tegemist piiriülese tööjõu liikumisega, mis omakorda tagab teenuste vaba liikumise. Nimelt on ettevõtetel ELis õigus pakkuda teenuseid teises liikmesriigis ilma kohustuseta end seal registreerida. Seega kasutavad firmad ajutist lähetamist teises liikmesriigis võetud kohustuste täitmiseks.

 

Teise liikmesriiki lähetatud töötajad ei liitu kohaliku tööturuga ning nende sotsiaalkindlustuse eest vastutab endiselt saatev liikmesriik.

 

Lähetatud töötajaid tuleb eristada liikuvatest töötajatest. Viimaste puhul on tegemist ELi kodanikega, kes kolivad teise liikmesriiki pikemaks ajaks seal töötamise eesmärgil. Liikuvatele töötajatele kehtivad sihtkohariigi sotsiaalõigused.

 

Kõikides ELis toimuvatest lähetustest 43,7 protsenti leiab aset ehitussektoris. Järgnevad töötlev tööstus (21,8%), haridusvaldkond, tervishoiu- ja sotsiaalteenused (13,5%) ning äriteenused (10,3%).

Teenuste liikumine, töötajate õigused

Hetkel kehtib lähetatud töötajatele 1996. aastast pärinev direktiiv. Selle järgi on lähetatud töötajad lähetava ettevõtte palgal ja neile kehtivad lähteriigi seadused. Samas tuleb kinni pidada sihtkohariigi teatud määradest: maksta vähemalt miinimumpalka ja mitte ületada lubatud maksimaalseid töötunde. Samuti peab olema tagatud sihtriigis kehtiv minimaalne puhkeaeg ja minimaalne tasustatud põhipuhkus.

 

Tööjõuturg on viimase 20 aasta jooksul Euroopa Liidus oluliselt muutunud ja seega on vaja töötajate lähetamisel kehtivad reeglid üle vaadata.

 

Kuna tööandja ei ole kohustatud lähetatud töötajale maksma rohkem kui sihtkohariigi miinimumpalk, saavad lähetatud töötajad sama töö eest tihti oluliselt vähem tasu kui kohalikud töötajad. Palgaerinevus võib ulatuda kuni 50 protsendini, selgub Euroopa Komisjoni ülevaatest.

 

Kirjeldatud olukord tekitab ühtsel turul ebaausa konkurentsiolukorra kohalike ja töötajaid lähetavate firmade vahel, kuna viimaste palgakulu on oluliselt madalam.

 

Plaanitavad muudatused

Seni kehtiva õigusloome täiendamise peamiseks eesmärgiks on tagada, et lähetatud töötajad saaksid sama tasu (k.a lisatasud), mis seaduse või kollektiivlepinguga määratud kohalikele töötajatele.

 

Päevakorras on sihtriigis kollektiivlepingutega kehtestatud nõudmiste täitmine ka lähetatud töötajate puhul. Lisaks puudutab õigusloome täiendamine alltöövõrgustikke ja tööjõurendiga tegelevaid agentuure.  

 

„Kohalike töötajate kollektiivlepingud hakkavad tulevikus kehtima ka lähetatud töötajatele. Võrdne tasu sama töö eest – jõuame lõpuks selle eesmärgini,“ ütles enne hääletust tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis EP positsiooni teine autor Agnes Jongerius (S&D, NL).

 

Suurusjärgud

Euroopa Liidus oli 2015. aastal 2,05 miljonit lähetatud töötajat ning perioodil 2010–2015 kasvas nende hulk 41 protsendi võrra. Samas moodustavad lähetatud töötajad kõigist ELi töötajatest vaid väikse osa ehk 0,9 protsenti.

 

Kõige rohkem lähetatud töötajaid võtavad vastu Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia. Kõige suurem hulk töötajaid lähetatakse teele Poolast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.

 

Eestisse saabub lähetatud töötajaid kõige enam Saksamaalt ja Poolast, samuti tullakse Leedust ja Prantsusmaalt. Eestist lähetatud töötajatest üle 60 protsendi liigub Soome, järgnevad Saksamaa ja Rootsi. Põhjaliku ülevaate riikide kaupa annab meie interaktiivne infograafik.

 

Infograafikul esitatud andmed annavad lähetatud töötajate hulgast indikatiivse pildi. Andmed põhinevad nn A1 ankeetidel, mis näitavad töötaja liikumisel sotsiaalkindlustusmaksete tasumist teises liikmesriigis. On võimalik, et ühte inimest on loetud mitu korda (mitu lähetust) või osa inimesi on jäänud lugemata (pole end registreerinud).

 

Uudislugu avaldati esmalt 16. oktoobril, ennem hääletust tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis.