Rinnavähile kaotab igal aastal Euroopas elu üle 90 000 naise  

 
 

Oktoobris räägitakse rinnavähist ja selle tuvastamisest. Teemale aitab tähelepanu juhtida saadik Daniela Aiuto.

Rinnavähk on kõige levinum vähkhaigus naiste seas nii arenenud riikides kui arengumaades. Euroopa naiste hulgas vanuses 35–59 on rinnavähk kõige surmavam haigus. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on vajalik teadlikkuse tõstmine.

 

„Varane vähi ennetamine on kättesaadav Põhja-Euroopa naistele, kuid see peaks olema võimalik ka vähemarenenud riikides. Sotsiaalne võrdsus peab valitsema ka tervishoius,“ ütleb saadik Aiuto (EFDD, IT), kes on parlamendis koostamas rinnavähile keskenduvat raportit.

 

Saadiku sõnul on pikaajalise majanduskriisi tõttu vähenenud tervishoiusektori rahastamine ning tõusnud tasuta meditsiiniliste uuringute kättesaadavuse vanusepiiri.

 

Rinnavähk võib avalduda nii naistel kui ka meestel, kuid naiste haigestumine rinnavähki on sada korda tõenäolisem kui meestel. Teadaoleva statistika järgi suri Euroopa Liidus 2013. aastal ligikaudu 93 500 inimest rinnavähki. Haigusele kaotasid elu peamiselt naised (92 500), mehi suri 2013. aastal rinnavähki umbes tuhat.

 

Kõigi vähihaigete suremusest moodustas ELis rinnavähk 7,2 protsenti.

 

Parlament juhib teemale tähelepanu

Võitlusele rinnavähiga keskendub 2015. aastast pärinev EP deklaratsioon. Mullu oktoobris toimus parlamendis kuulamine, mis keskendus ELi strateegiatele võitlemaks naisi ohustavate vähktõbedega.

 

Lisaks on saadikud juhtinud rinnavähile tähelepanu kahes varasemas resolutsioonis, vastavalt 2003. ja 2006. aastal.