CO2 heite vähendamine: ELi eesmärgid ja meetmed

Kuidas plaanib Euroopa Liit vähendada CO2 heiteid, et saavutada paketi „Eesmärk 55“ raames kavandatud eesmärgid 2030. aastaks?

Suitsevad torud. Euroopa Liit plaanib vähendada CO2 heiteid.
CO2 heite vähendamine: ELi eesmärgid ja meetmed

ELi kliimamuutustega seotud eesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe


Kliimamuutustega võitlemiseks võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa kliimamääruse, millega suurendatakse ELi kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40%-lt vähemalt 55%-le ja muudetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõue õiguslikult siduvaks.

Kliimamäärus on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ehk ELi tegevuskavast kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liit koostanud 2030. aastaks ulatusliku õigusaktide paketi „Eesmärk 55“. See koosneb mitmest omavahel seotud ja läbivaadatud õigusaktist ning kliima- ja energiaalase õigusakti ettepanekust.

Loe rohkem kliimamuutustest Euroopas, numbrites


Tööstuse jaoks kavandatud heitkogustega kauplemise süsteem


ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) soovitakse vähendada tööstuse CO2 heidet, kohustades ettevõtjaid hankima loa iga tonni õhku paisatud CO2 kohta. Ettevõtjad peavad loa ostma enampakkumistel. HKS hõlmab ka meetmeid innovatsiooni soodustamiseks.

HKS on maailma esimene ja siiani ka suurim CO2 turg, mis reguleerib umbes 40% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest ning hõlmab ligikaudu 10 000 elektrijaama ja tootmisettevõtet. 2023. aasta aprilli täiskogul hääletas parlament muudatuste poolt, et viia HKS kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe heite vähendamise eesmärkidega. Vastavalt muudetud õigusaktile peaks HKSi kuuluvate sektorite heide vähenema 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 62%.

Loe rohkem ELi heitkogustega kauplemise süsteemist ja selle uuendamisest

Transpordi heitkoguste vähendamine Euroopas


Lennukite ja laevade heide


Tsiviillennundus tekitab 13,4% ELi transpordi CO2 koguheitest. 2023. aasta aprilli täiskogul otsustas parlament kohaldada HKSi kõigile Euroopa Majanduspiirkonnast väljuvatele lendudele. Lendudele, mis väljuvad või maanduvad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, kohaldatakse praegu vabatahtlikku rahvusvahelisest lennundusest tuleneva CO2 vähendamise ja kompenseerimise skeemi (CORSIA). Samuti soovib EL 2026. aastaks lõpetada lennundussektorile tasuta saastekvootide jagamise ning edendada säästvate lennukikütuste kasutamist.

Parlamendi ja nõukogu ühine seisukoht on, et kasutatud toiduõlist, sünteetilisest kütusest või isegi vesinikust peaks järk-järgult saama lennukikütuse norm. Tarnijad peaksid säästva kütuse tarnimist alustama 2025. aastast ja 2050. aastaks tuleks ELi lennujaamades kasutada 70% ulatuses säästvat lennukikütust.

Edaspidi laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi ka meretranspordile.

Parlamendi ettepanek on, et merendussektor vähendaks laevade kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 2020. aasta tasemega 2025. aastaks vähemalt 2%, 2035. aastaks 14,5% ja 2050. aastaks 80%. Heidete vähendamise meetmeid tuleks kohaldada laevadele, mille kogumahutavus on üle 5000 tonni.

Lähemalt ELi meetmetest lennukite ja laevade heitkoguste vähendamiseks

Sõiduautode heide


Autod ja kaubikud tekitavad 15% ELi CO2 heitest. Parlament toetas komisjoni ettepanekut viia sõiduautode ja kaubikute CO2 heide 2035. aastaks nullini. CO2 heite vähendamise vahe-eesmärgid 2030. aastaks on autode puhul 55% ja kaubikute puhul 50%.

Lähemalt autode uutest CO2 heite sihttasemetest

Nende eesmärkide täitmiseks peaksid alates 2035. aastast kõik uued ELi turule tulevad autod olema CO2 heitevabad. Need reeglid ei mõjuta olemasolevaid autosid.

Lähemalt ELi uute bensiini- ja diiselmootoriga autode müügikeelust

Üleminek saastevabadele sõidukitele peab käima käsikäes laadimis- ja tankimisjaamade infrastruktuuriga. Parlamendiliikmed soovivad, et 2026. aastaks oleksid ELi põhimaanteede ääres vähemalt iga 60 km tagant elektriautode laadimispunktid ja 2028. aastaks iga 100 km tagant vesinikutanklate taristu.

Lähemalt autode alternatiivkütuste kasutamise suurendamisest

2027. aastast luuakse uus heitkogustega kauplemise süsteem (HKS II) maanteetranspordi ja hoonete jaoks.

Heitkoguste vähendamine energiasektoris


Kütuse põletamine põhjustab üle kolme neljandiku ELi kasvuhoonegaaside heitest. ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks on energiatarbimise vähendamine ja puhtamate energiaallikate arendamine ELi prioriteedid.

Väiksem energiatarbimine


2023. aasta juulis kinnitas parlament uued energiasäästmise meetmeted. Uute meetmete tulemusena peaks ELi energiatarbimine vähenema 2030. aastaks vähemalt 11,7% (võrreldes 2030. aasta energiatarbimist käsitlevate prognoosidega). Seejuures peaksid riigid kuni 2030. aasta lõpuni energiatarbimist vähendama keskmiselt 1,5% aastas.

Hoonete kütmine ja jahutamine moodustab 40% kogu ELis tarbitavast energiast. Parlament on ajakohastamas energiatõhususe eeskirju, et saavutada 2050. aastaks hoonete kliimaneutraalsuse eesmärk. Eeskirjad hõlmavad:

  • renoveerimisstrateegiaid,
  • nõuet, et kõik uued hooned ELis oleksid 2030. aastast heitevabad,
  • nõuet paigaldada uutesse hoonetesse päikesepaneelid.



Loe rohkem ELi meetmetest energiatarbimise vähendamiseks


Taastuvenergia kasutamise suurendamine


CO2 heite vähendamiseks tuleb fossiilkütuste asemel rohkem teisi energiaallikaid kasutada. Praegu on üle 20% ELis tarbitavast energiast taastuvenergia.

Detsembris 2022 võttis parlament vastu oma seisukoha seaduseelnõu kohta, millega kiirendatakse lubade andmise protsessi uute taastuvenergial töötavate elektrijaamade, päikesepaneelide või tuulikute kasutuselevõtuks.

Parlament uurib saastevaba vesiniku ja vähemkasutatud avamere taastuvenergia allikate, näiteks laineenergia arendamise võimalusi. EL lõpetab järk-järgult maagaasitaristu projektide rahastamise ning suunab raha ümber vesiniku ja avamere taastuvenergia taristutele.

2023. septembris kinnitas parlament, et rohelise kokkuleppe täitmiseks ja Venemaa energiast sõltuvuse vähendamiseks tuleks hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Uute reeglite kohaselt peaks taastuvate energiaallikate osakaal ELi energia lõpptarbimises 2030. aastaks tõusma vähemalt 42,5%-ni ja võimalusel 45%-ni.

Lähemalt ELi taastuvenergia kasutamise meetmetest

Imporditud kaupade CO2 heite maksustamine


Süsiniku piirimeede ärgitaks ettevõtjaid nii ELis kui ka väljaspool seda vähendama CO2 heidet, kuna sellega kehtestatakse CO2 maks niisuguste kaupade impordile, mis on pärit leebemate kliimareeglitega riikidest. Mehhanismi eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, st olukorda, kus tootmine viiakse riikidesse, mille kasvuhoonegaaside heite normid on leebemad.

Osana paketist „Eesmärk 55“ loob EL süsiniku piirimeetme (CBAM), millega kohaldatakse teatavatele väljastpoolt ELi imporditavatele kaupadele süsinikumaks.

CBAMi kohaldatakse kaupadele, mis on pärit suure energiakasutusega sektoritest, nagu näiteks raud, teras, tsement, alumiinium, väetised ja vesinik. Importijad peavad maksma vahe tootjariigis makstud CO2 hinna ja ELi HKSi kohase CO2 saastekvootide hinna vahel.

CBAM võetakse järk-järgult kasutusele aastast 2026 ja täielikult aastaks 2034 ning samal ajal lõpetatakse tasuta saastekvootide jagamine HKSi raames.

Parlament kinnitas uued eeskirjad 2023. aprilli täiskogul.

Lähemalt kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest

CO2 heite vähendamine teistes sektorites


Sektorid, mis ei osale praeguses heitkogustega kauplemise süsteemis – näiteks transport, põllumajandus, elamumajandus ja jäätmekäitlus – tekitavad endiselt umbes 60% ELi koguheitest. Komisjon tegi ettepaneku, et nende sektorite heitkogused peaksid võrreldes 2005. aastaga vähenema 2030. aastaks 40%.

Seda on plaanis teha jõupingutuste jagamise määruses kokkulepitud riiklike heite-eesmärkide kaudu. Riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid arvutatakse riikide sisemajanduse koguprodukti põhjal elaniku kohta. Madalama sissetulekutasemega ELi riikidele antakse abi.

2023. aasta märtsi täiskogul hääletas parlament selle poolt, et suurendada ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki 2005. aasta tasemega võrreldes 30%-lt 40%-le.

Lähemalt ELi liikmesriikide heitkoguste vähendamise eesmärkidest


Kliimamuutustega arvestav metsamajandus


Metsad on loomulikud süsiniku sidujad, mis tähendab, et nad koguvad atmosfäärist rohkem süsinikku, kui nad seda eraldavad. ELi metsad seovad igal aastal ligi 7% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Kliimamuutuse pidurdamiseks soovib liit süsiniku sidumist suurendada.

2023. aasta märtsis kiitsid parlament ja nõukogu heaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muudatused, millega seati liidu LULUCF sektorile senisest 15% kõrgem kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta eesmärk.

Lähemalt ELi metsade rollist süsiniku sidumisel

Raadamine ja metsade degradeerumine mõjutavad nii ELi keskkonnaalaseid eesmärke nagu kliimamuutuse ja elurikkuse vähenemise pidurdamine kui ka inimõigusi, rahu ja julgeolekut. Seetõttu püüab EL pidurdada metsade kadumist maailmas.

2023. aasta aprilli täiskogul võttis parlament vastu uue seaduse, mis kohustab ettevõtteid tagama, et ELis müüdavad tooted pole põhjustanud raadamist ega metsade degradeerumist.

Lähemalt metsade hävimisest ja ELi tegevusest metsade kaitseks

Muude kasvuhoonegaaside heite vähendamine


Kliimamuutuse pidurdamiseks soovib EL reguleerida peale CO2 ka muid kasvuhoonegaase, nagu metaan, fluoritud gaasid (F-gaasid) ja osoonikihti kahandavad ained. Kuigi muid kasvuhoonegaase leidub atmosfääris vähem kui CO2-te, võivad nad mängida kliimasoojenemises märgatavat rolli. Pariisi kliimakokkulepe hõlmab ka neid gaase.

Lähemalt ELi meetmetest muude kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks