Intervjuu: mahetoitu ja -põllumajandust käsitlevate uute eeskirjade kasulikkus  

 
 

Mahetoitu ja märgistamist käsitlevad uued eeskirjad toovad põllumajandustootjatele ja tarbijatele palju kasu.

Vaadake videot ja lugege üksikasjalikuma teabe saamiseks intervjuud Euroopa Parlamendi liikme Martin Häuslingiga.

Euroopa Parlamendi liikmed võtsid 19. aprillil vastu mahepõllumajandusliku toidu sertifitseerimise ja märgistamise uued eeskirjad. Selle õigusaktiga parandatakse kogu tarneahela ulatuses kontrolle, tagatakse kõigi imporditud mahepõllumajanduslike toodete vastavus rangetele ELi standarditele ning võimaldatakse väiketootjatel rühmana sertifitseerimise abil säästa mahepõllumajandusliku tootmise ajal aega ja raha. Samuti on selle eesmärk suurendada turul mahepõllumajanduslike seemnete ja loomade pakkumist. Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kuuluv Saksamaa liige Martin Häusling, kes vastutab parlamendis ettepaneku vastuvõtmise protsessi eest, räägib intervjuus eeskirjade kasulikkusest.

Millised on mahepõllumajandusreformi peamised teemad ja miks see oli vajalik?

 

Reform aitab lahendada mahepõllumajanduses tekkivaid uusi probleeme. See sektor on tõusuteel. Järjekindlamalt hakatakse kontrollima pettusi, kuid samuti võetakse paremaid ettevaatusmeetmeid saastumise vastu. Mahepõllumajanduslike toodete import peab vastama samadele standarditele mis ELis valmistatud tooted. Uues määruses kehtestatakse põllumajandusliku tootmise, loomakasvatuse ja vesiviljeluse eeskirjad, luuakse liikmesriikide vahel paremad teabesüsteemid ning ühtlustatakse vastutus- ja sertifitseerimissüsteemid.

 

Selles sätestatakse mullapõhise taimekasvatuse põhimõte, mis kehtib ka kasvuhoones. Erand peenrakastide (ligikaudu 18 ha) kasutamisele jääb Skandinaavias jõusse veel kümneks aastaks.

Täiesti uued on seemnete kasutamist reguleerivad eeskirjad. Tulevikus saavad pakkujad pakkuda rohkem kohalikele oludele kohandatud traditsioonilisi sorte, mis on sageli tugevamad ja haigustele vastupidavamad. Erinevalt USAst ei olnud Euroopas seni võimalik kõnealuseid sorte kasutada või neid sai müüa vaid keerulistel tingimustel.

Martin Häusling on organic production  

Millist kasu saavad sellest ELi põllumajandustootjad?

 

Kasu on väga suur. Näiteks rühmana sertifitseerimine: väiketootjad ja -töötlejad saavad moodustada rühma, mis vähendab sertifitseerimise ja kontrollimisega seotud kulusid.

 

Või impordi puhul: nende [ELi mittekuuluvate] riikide tootmisstandardite ühtlustamine, kellega ei ole sõlmitud kahepoolseid kaubanduslepinguid, viib need kooskõlla Euroopa standarditega. Praegu on kogu maailmas enam kui 64 eri tootmisstandardit. Seepärast võivad ELi põllumajandustootjad loota tulevikus võrdsemaid tingimusi.

 

Parlamendil on õnnestunud säilitada iga-aastane tootmisprotsessi kontroll. Kontrollide vahelist ajavahemikku võib siiski pikendada 24 kuuni, kui viimase kolme aasta jooksul ei ole eeskirjade eiramisi või rikkumisi avastatud.

 

Lisaks parandatakse teabevahetust. Mahetootjatel on võimalik pakkuda oma tooteid üldsusele liikmesriikide platvormide kaudu. Põllumajandustootjatel ja aiapidajatel ning ka liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil on mahepõllumajanduslikult kasvatatud taimede ja loomade kättesaadavusest parem ülevaade.

 

Mahetoidutööstus ei ole enam nišiturg. Kuidas vastab uus määrus tarbijate nõudmistele kvaliteedi osas? Millist kasu saavad uutest eeskirjadest tarbijad?

 

Mahepõllumajanduslikud standardid on juba niigi väga kõrged, kuid tarbijate usaldust saab kõige paremini tugevdada selgete ja arusaadavate eeskirjadega. Uus määrus aitab sellele kindlasti kaasa.

Mitmed eeskirjad, mis annavad kindluse tootjatele, on samal ajal kasulikud ka tarbijatele. Iga-aastane tootmisprotsessi kontroll tähendab seda, et tarbijad võivad olla kindlad, et ettevõtteid kontrollitakse korrapäraselt.

 

Uued impordieeskirjad on tarbijate jaoks samuti positiivsed, kuna nad saavad kasu kõrgete standardite ühtlustamisest.

 

Loomade heaolu käsitlevaid eeskirju on parandatud. Sigade sabade lõikamine ja hammaste eemaldamine on keelatud. Noka lühendamine on endiselt lubatud, kuid ainult linnu kolme esimese elupäeva jooksul. Lammaste sabade lõikamine ja sarvede eemaldamine on lubatud üksnes erandjuhtudel ja juhtumipõhiselt. Lisatud on ka sigade pidamistingimusi parandavad lisasätted.

 

Oluline teema on pestitsiidide kasutamine. Kuidas seda reguleeritakse?

 

Kuigi pestitsiidide lävendiküsimuse üle on peetud tuliseid arutelusid, ei erine uued eeskirjad oluliselt praegusest õiguslikust korrast. Mahepõllumajandusettevõtjad peavad jätkama ettevaatusmeetmete võtmist, eriti ladustamise ja transpordi ajal. Liikmesriigid võivad ka edaspidi nõuda, et põllumajandusettevõtted järgiksid konkreetseid lävendeid, mis on rangemad kui praegu toidu puhul kehtivad pestitsiidide piirnormid. 

 

Uus nõue on, et kontrolliasutus või kontrollorgan peab võtma kahtlaste asjaolude esinemise korral kiiresti meetmeid.

Tulevikus on oluline käsitleda ka pestitsiidide jääkide käitlemise küsimust. Kindlasti peaksid sektor ja poliitikud ning ametiasutuste eksperdid jätkama selles küsimuses intensiivselt tööd ning töötama välja minimeerimise strateegiaid, et säilitada tarbijate usaldus.